reede, 21. aprill 2017

JUMAL EI PEA KOHUT OMA LASTE ÜLE

Kui Jeesus rääkis kohtust, siis ta rääkis seda tegude kontekstis, tegude avalikuks saamisest.


Kuid sinu teod - kristlane, on avalikud algusest peale, alates hetkest kui sa said päästetud e võtsid Jeesuse vastu. 

"Jumalale me oleme täiesti avalikud" ütleb Paulus korintlastele 2Kr 5:11. Sinu teod on nähtaval. Kuid kõik need, kes järgivad Moosese käsuõpetust, nende teod järgnevad neile - ja nagu Jeesus ütles, saavad avalikuks, alles saavad avalikuks (!) ja seetõttu peetakse nende üle kohut, nende tegude järgi. 

Jeesus tegi sellel vahet ja ka meil tuleb siinkohal vahet teha, tõmmata selge piir nende kahe lepingu vahele. Kui Jeesus suri ristil, kärises lõhki templi vaheriie (Ja ennäe, templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks. Mt 27:51), mis on märgilise tähendusega, et nüüd on piir vahel. Ühed, tema rahvas, juudid, kelle üle mõistetakse kohut nende tegude järgi ja kõik teised, kõik uued, kes võtavad vastu tema Poja, pääsevad muidu, armust, ka nende teod on avalikud.

Kui Jeesus istub kohut mõistma, siis päästetud on koos Jeesusega ja mõistavad kohut nende üle kes ei võtnud Jeesust vastu ja elasid Moosese Seaduse järgi. Sina istud koos Jeesusega troonidel (Mt 19:28).

Kes on Jeesuse vastu võtnud, on päästetud. Kes on päästetud, on päästetud ka kohtu alt. Miks Jumal peaks oma päästetud saatma kohtu alla? Siis nad ei oleks ju päästetud! Vaid peaksid hirmuga ootama kohtuotsust. Sellega kaotaks mõtte Jeesuse ohver ja ohvriveri oleks valatud asjata.

Peetrus ütleb, "ent meie usume end päästetud olevat Issanda Jeesuse armu läbi." Ap 15:11. Lootuses, Rm 8:24. Kui me päästetud ei ole, siis meie usk on tühine! Siis me oleme ikka veel surnud oma pattudes, mõned tegudes, oodates hirmuga kohtupäeva.

Jumal ei pea kohut oma laste üle


Ei pea kohut nende üle, kes võtsid Jeesuse vastu ja said päästetud tema armu läbi, mis ei olene enam neis enestest, vaid üksnes tema Pojast, kes andis elu nende päästmise nimel. 

Päästeti kindlast surmast (lahutatus Jumalaga)


Enne meil ei olnud mingit lootust, aga nüüd on. "Teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas," selgitab Paulus efeslastele. (Ef 2:12)

Mis meile kingiti?


Päästetakse põrgust. (Ei saa, ega tulda sealt enam mitte kuhugi, Lk 16). Aga ühtlasi päästakse ka kohtust! Mille alla lähevad kõik need kes loodavad tegudele. 

Teiseks. Ja kui Jeesus peaks tulema juba homme järgi omadele (kogudusele, kes loodavad tema päästele), siis päästetakse muuhulgas ka viimseaja kohutavatest katsumustest mis maailma tabab lõpuajal. 

Jumal ei tule järgi juutidele, aga ta lubas tulla ja võtta üles kõik need ühe hetkega, kes ta poja Issandaks vastu võtsid - oma Päästjaks, olgu need siis mistahes rahvusest. Siin ei tehta vahet. Kõigile anti võrdne võimalus. 

Issand lisas päästetuid päevast päeva juba tollal (Ap 2:47) ja teeb seda tänaseni. Need kõik on tema omad, Jumala lapsed (Jh 1:12 Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse). See kõik toimib ka täna!

Jumala lapsed on: 
  • Rm 8:14 Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.
  • Rm 8:16 Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.
  • Rm 9:8 See tähendab: mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid tema sooks arvatakse tõotuse lapsed.
  • Gl 3:26 Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses,
  • Fl 2:15 et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset põikpäist ja rikutud sugupõlve, kelle seas te paistate nagu tähed maailmas,
  • 1Jh 3:2 Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ja veel ei ole saanud avalikuks, kes me ükskord oleme. Me teame, et kui tema saab avalikuks, siis me oleme tema sarnased, sest siis me näeme teda, nii nagu ta on.
  • 1Jh 3:10 Sellest on näha, kes on Jumala lapsed ja kes kuradi lapsed: ükski, kes ei tee õigust, ei ole Jumalast, nagu ka mitte see, kes ei armasta oma venda.
  • 1Jh 5:2 Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi.


Millest te peate aru saama?


Ta ei päästa inimesi selleks, et neid kohtu alla panna. 

Ta ei lase kohut mõista oma laste üle. Sa võid selles olla kindel 100%. Kui sa veel ei ole päästetud, siis olgu sul usku saada päästetud. (Ap 14:9)Käid koos Jeesusega siin, oled igavesti koos Issandaga! 

Ps. Kui sa tahad saada päästetud, siis vaata siia teemalehele kuidas saada päästetud

Küsige inimestelt, kas nad teavad mis neist saab? 


Paljud usklikud arvavad endiselt, et nad lähevad kohtu alla. Sest päästest ei räägita ühemõtteliselt või ei räägita üldse. Evangeeliumi mõte oleks justkui siinkohal lukus v lõpeb ristisurmaga, mis siis et me tähistame ülestõusmispüha, ometi ei saa inimesed aru ühemõtteliselt, mis kasu nad sellest saavad. "Jah, Jeesus tõusis üles, ta on tõesti ülestõusnud! Aga kuidas see minusse puutub?" ei saa paljud aru. Nad käivad kirikus, nad usuvad Jumalat, aga nad ei tea midagi sellest, et neil on võimalik pääseda otse taevasse!

Näide otse elust enesest


Hiljuti juhtus selline sündmus. Rääkisin ühe vana mehega kes on usklik, ta on koguduses. Ta palvetab regulaarselt. Ühesõnaga teeb neid asju, mida teevad usklikud.

Jumal pani südamele küsida sellelt mehelt: "Kas ta tead, et sa pääsed otse taevasse?" Ta tegi suured silmad. Näis et ta ei teadnud sellest midagi. See mõte tabas teda nagu rabav uudis. Ta proovis elada Jumala käskude järgi, tegi kõike kaasa, aga sellele vaatamata ta arvas, et ta üle peetakse kohut kui ta sureb. Ta lootis tegudele.

  • "Kas sa tead, et selline koht on piiblis olemas?" 
  • "Näita!?" rabas ta piiblist kinni, ja tahtis tungivalt seda kohta piiblist kohe näha! Sest oli talle suur uudis! Temas tärkas lootus. Ta arvas enne, et ta sureb, ta maetakse ja kunagi peetakse ta üle kohut. Tegelikult ta päris täpselt ei teadnudki mis saab pärast surma, selgus jutu käigus. 

Miks Jeesus suri?


Kui küsida inimestelt "Miks Jeesus suri?", siis nad ütlevad teile kõike peale selle miks Jeesus tegelikult suri. Sest neile ei ole seda räägitud! Lihtsalt nad ei tea seda! Neile tuleb pommuudisena see, et Jeesus andis oma elu selleks, et nad päästa! Päästa põrgust. Ja päästa otse taevasse!

Mis tingimustel sind päästetakse?


Inimestel on igasuguseid ettekujutlusi ja arvamusi, kuid enamasti on need kõike muud kui seda, et neil on võimalus saada otse taevasse! Aga selleks tuleb Jeesus isiklikult vastu võtta. Nagu piibel kirjutab: Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse! Rm 10:9 Vaja on vaid ühte, sa pead ta vastu võtma ja loomulikult seda ka tunnistama (s.t mitte salgama). Siis sind päästetakse otse taevasse!

Järeldused


Tulles tagasi selle mehe juurde juhtus see, et ta sai lõpuks aru, miks oli vaja Jeesust ja mis see temale annab! 

Seni kuni inimesed ei saa sellest lihtsast tõest aru, ei ole nad üldse aru saanud evangeeliumi mõttest. Nad on päästmata! 

Vaja on vaid üht


Nad võivad olla kuulnud kõike muud, mida on ka vaja, aga nad ei pruugi teada kuidas see surm neile endile vajalik on. Seetõttu neil on ettekujutlus viimsest kohtust ja heade tegude vajadusest ja käsuõpetusest, ühesõnaga, üks paras puder ja kapsad või nagu venelased ütlevad, ne rõba ne mjasa (ei kala ega liha). Aga vaja on vaid üht, saada aru miks Jeesus suri!

Juhtus see...


Samal tunnil võttis see vana mees vastu Issanda isiklikuks Päästjaks, ta sai päästetud ja ta sai rahu, sest tal tekkis lootus, ta sai aru evangeeliumi mõttest. 

Ta sai aru, et kui ta nüüd peaks surema, ei lähe ta kohtu alla, vaid otseteed taevasse! Jeesuse juurde! Sest ta on Jeesuse oma, Jumala laps. Milline napp pääsemine. Kas pole? 

Kui Jumala vaim ei oleks sellele tähelepanu juhtinud, siis ei tea, mis oleks saanud sellest hingest? Ta oli päästmata. Ta oli usklik. Ta palvetas. Tal oli kogudus. Ka pastor käis tal külas aeg ajalt. Aga tal puudus üks kõige tähtsam asi oma elus, see on pääste ja isiklik Päästja - Jeesus. Nii oli ta olnud pikka aega usklik, aga ta ei teadnud väga lihtsat asja, võtmetähtsusega tõsiasja.

Täna on see hing Jumala laps ja ta teab mis teda ees ootab, õigupoolest kes, ja ta on leidnud rahu Jumalaga. Ta ei karda surma, sest ta süda on kindel, et tal on igavene elu ja ta pääseb (kohtu alt) otse taevasse.

Sõnum


Me võime koguduses jutlustada ja rääkida kõigest mis usuga kaasneb, aga seni kuni inimesed ei tea, mis neist saab, kaotab eelpool räägitu igasuguse mõtte ja inimene loodab endiselt tegudele, mitte armule ja kardab viimset kohut ja tegelikult ei ole üldse aru saanud et Kristus on teda vabastanud (Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Gl 5:1 ja Rm 8:2), ostnud vabaks (Ent Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud, Gl 3:13) oma kalli verega (1Pt 1:19, Hb 9), lunastanud ning tahab et inimene teaks kuidas saada sellest kasu, miks ta andis oma elu ja suri ristil?! Isegi ülestõusmine jääb sel juhul arusaamatuks, vaid kevadpühaks, munadepühaks või lihtsalt järjekordseks kristlikuks traditsiooniks juhul, kui inimene ei ole ära tabanud Jeesuse surma eesmärki.

Üleskutse Sinule


Seetõttu, armas lugeja, küsi oma usuvennalt või -õelt, kas ta teab, miks Jeesus suri? Mis oli selle surma tegelik põhjus? 

Me ei räägi siin pattude andeks palumisest. Sest käsuõpetuses tehakse seda sama! Palutakse patud andeks. On ju nii? On. Kuid need hinged ei ole päästetud. Sest nad ei tunnista Jeesust kui Päästjat. Seni kuni nad ei võta Jeesust vastu, on see vaid üks paljudest usutegudest, sündmustest. 

Pattude andestus ei päästa iseenesest veel mitte kedagi. Seda rõhutas Jeesus! Ta rääkis korduvalt, kõigile ja õpetas Jüngreid. Ka need olid pikaldased taipama, ammugi siis meie, kes me pole veetnud aega Jeesuse seltsis ja teame seda, mida koguduses räägitakse kui üldse räägitakse.

Jeesus suri selleks, et sa pääseksid, ja pääseksid otse taevasse!

Ära lase ennast eksitada


Kui sa arvad et sa saad käsust õigeks, siis sa pead täitma kogu käsuõpetust ja su üle peetakse kohut, kas sa täitsid seda! Kui sa aga ei täida kasvõi üht neist käskudest mida on 633, oled sa juba süüdi mõistetud ja lähed kohtu alla, kus siis otsustatakse, kas sa pääsed või mitte. Kui sa käsuõpetust ei järgi ja/või Jeesust vastu ei võta, siis sa lähed otseteed põrgusse. Sealt ei ole tagasiteed (!), sellest hoiatas Jeesus. 

Põrgusse


Põrgu oli algselt mõeldud kuradile ja Jumalast taganenud inglitele (nüüd siis deemonitele). Seal ei ole midagi inimlikku. Kahjuks satuvad sinna kõik need, kes ei usu Jumalat. Nende üle ei peeta isegi kohut. Seal on igavene piin, põrgupiin! Inimesed, kes ei võta Jumalat vastu, on sellega määranud ära oma hinge asukoha (pärast surma), milleks on põrgu. See märkus ei ole sinu hirmutamiseks, vaid see on nii tähtis tõsiasi, mille üle peaks inimene järgi mõtlema oma elus esimesel võimalusel, teisisõnu, mida ta tahab oma hingega ette võtta?!

Jumal ei saada oma päästetuid kohtu alla, ammugi põrgu! Inimese enda teod ja valikud saadavad teda sinna. Valides Jumala oma maises elus, saad sa olla koos temaga vaimses elus ja seda igavesti! Kes on päästetud, on päästetud.

Kas on teisi võimalusi?


Kuna sa nähtavasti ei ole juut kes elab käsuõpetuse järgi ja loodab tegudele, siis sul tegelikult muud võimalust ei ole Jumalaga lepitust saada kui vaid Jeesus vastu võtta ja armu läbi õigeks saada. Kui sa ei tea veel, aga tahad saada päästetud, siis vaata siia teemalehele kuidas saada päästetud

neljapäev, 9. märts 2017

Ära võta seda pähe

Eesti keeles kasutatakse väljendeid: võta aru pähe (!), ma ei võta seda pähe, aru pähe panema, pähe võtma, kaine mõistusega, jt.*

võta aru pähe (!), ma ei võta seda pähe, aru pähe panema, pähe võtma, kaine mõistusega

Need väljendid on hingelised ja sekulaarsed**, mis kutsuvad üles asjasse suhtuma nn kaine mõistusega, milles Jumalal ei ole kohta. See on ideoloogilises tähenduses avalik hoiak seletada kõike mõistusega, mõistuse abil, nn ratsionaalse moraali alusel, kus kõrvale tuleb jätta argumendid jumalast.

Kuid inimene ei ole ainult hingeline, vaid on ka vaimne olend. Teadupärast kõike ei saa ratsionaalselt võtta ja ära põhjendada. Just nendes olukordades kõlab üleskutse "võta aru pähe!" või "aru pähe panema" eriti küüniliselt ja ülbelt.

Need väljendavad ideoloogiat ja selle hoiakuid, mis ülistavad inimest, tema intellektuaalseid võimeid, tema võimet teha selle põhjal järeldusi, mis aga tihti viivad valede otsusteni, sest kui eeldused on valed, ei saa ka järeldused olla teistsugused. Kõigel sellel ei ole vaimsete asjadega miskit pistmist.

Sellel on ka medali halvim näide, väljend: istus pähe. Kes saab inimesele pähe istuda?

Mitte keegi peale eksitaja, aga see on deemonlik. Olukord kus sõbrad püüavad kellelegi nö aru pähe panna, on väga tuttav olukord. Ka piiblist leiab sellised näited. Näiteks Peetrus. Püüdis Jeesusele mõistust pähe panna ehk teisisõnu pähe istuda. Kuid Peetrusele oli saatan pähe istunud. Jeesus tundis selle vaimselt ära. Ta hindas seda olukorda - võta mõistus pähe, vastupanekuga. Kellele? Ikka Jumalale! Peetruse meelest tundus Jeesuse tegu selline, kus ta peaks mõistuse pähe võtma.

Südmus. Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda hoiatama: „Jumal hoidku, Issand! Ärgu seda sulle sündigu!” Jeesus vastas Peetrusele: „Tagane, vastupanija! Sa oled mulle kiusatuseks, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil.”

Peetrus mõtles inimeste viisil, st hingeliselt, mitte vaimselt. Peetruse meelest tuli Jeesust noomida ja teda korrale kutsuda. Ja seda Peetrus ka tegi, kutsus ta kõrvale kui oma lähedase sõbra ja noomis teda, võta ometi mõistus pähe! Kuid Jeesus ei lasknud Peetrusel pähe istuda, kelle pähe oli istunud saatan.

Apostel Paulusele oli see samuti tuttav teema, ta võtab selle kokku, kirjutab: Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt. 1Kr 2:14

Kõik kristlased on kogenud seda sama olukorda.

Nad tulid usule. Ja mida tegid nende lähedased? Nad rääkisid ja heitsid ette: võta ometi mõistus pähe! Püüdsid usklikule aru pähe panna. Pidasid teda imelikuks. Põlgasid ära ja hakkasid usule tulnud inimest vältima. Ühesõnaga, istusid talle pähe. Sest nende endi pea kohal oli deemon ja istub nähtavasti tänaseni. Kuivõrd nad ei suuda seda vaimselt tunnetada, sest vaimseid asju tuleb mõista vaimselt, aga see on neile - uskmatuil inimestele narrus.

Kristlasena me oleme kutsutud olema vabad.

Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse! (Gl 5:1) "Ent Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus," kirjutab Paulus korintlastele (2Kr 3:17) Aga isegi tollal pugesid kogudusse valevennad, kes ei olnud vaimsed, vaid maised, kes tahtsid inimestele pähe istuda ja neid orjastada, haarata neid oma mõjuvõimu alla.

Midagi ei ole muutunud siin päikese all.

Täna kohtame eneste ümber veel enam neid, kes tulevad teid nö korrale kutsuma. Ärge kuulake neid! Nad on hundid lambanahas. Terve ühiskond on kuradi võimuses. Kes kellele allub, kes keda mõjutab ja kogu tants käib vaid mõjujõu kauplemise ümber, vaimses maailmas sõda hingede võitmise üle. Lihtne. See on vaimne või halval juhul deemonlik. Elage otsekui vabad, ütles Peetrus. "Sest need, kes tõotavad teistele vabadust, on ise orjad, sest kellele on keegi alistatud, selle orjaks ta on saanud", kirjutab ta. (2Pe 2:19)

Kui teile tuleb keegi ütlema: võta mõistus pähe, siis võite vabalt öelda: tagane minust!

Te võite kõike pähe võtta, mis tuleb teie südamest, aga ärge võtke seda pähe, mis tuleb mõstusest. 
Sest see on petlik, hingeline, deemonlik. Jumala järgijat juhib tema vaim koos Püha vaimuga, kes elab tema südames. Kui sa paned tähele, mida su süda sulle ütleb, siis sa teed kõike õigesti. Isegi siis, kui see tundub sulle kummaline, aga usalda Jumala vaimu ja ta juhib sind alati õigesti ja tõeselt, nii et sa tihti alles hiljem taipad (mõistusega): "Oeh, kuidas ma küll selleni jõudsin, see on imeline!" Kasuta mitte ratsionaalset mõistust, vaid kasuta südant, ja mõistust, mis on antud sulle selleks, et sa suudaksid analüüsida vaimu tegevust ja käia koos Jumalaga iga päev.

Väldi kõiki neid, kes tulevad sulle aru pähe panema, sest sa ei vaja neid, neil endil pole seda peas. Kuula oma südame häält! Tee kõike, mida su süda sulle ütleb ja sa sa õpid tundma ja saad kogeda Jumalikku tarkust, mis on üle kõigi tarkuste. Jeesus tegi just seda ja õpetas oma jüngreid, kuidas need peaksid vahet tegema heal ja kurjal. Saatan tuli ka Jeesusele aru pähe panema, kiusas teda, aga Jeesus nägi läbi, sest ta mõistis, et vaimseid asju tuleb mõista vaimselt. Tee sina seda sama.

Jumalat sa ei pea pähe võtma. Jumal võetakse südamesse. Just seetõttu sa palusid, et kallis Jumal, tule minu südamesse. Sa ei palunud ju, tule mu pähe!? Sa võtsid Jeesuse vastu oma südamesse. Sealt sa saad tarkust ja kõike mida sa vajad eluks ja õnneks.


------------------------------------------------------------

Eesti keele seletavas sõnaraamatus:

*
aru pähe panema, aru pähe võtma
milleski arukas v. mõistlikus veenma; aru saama v. mõistlikuks muutuma. Sõbrad püüdsid talle aru pähe panna. Võta aru pähe, ära räägi rumalusi.

pähe võtma
midagi (kindlalt) nõuks võtma, otsustama. *Meie õde Juliana võttis äkki pähe, et tema läheb mehele. V. Ilus.

---

Vikipedias:

**
Sekularism (ilmalik-) on poliitiline ideoloogia, religiooni ja poliitilise võimu, kiriku ja riigi üksteisest eristumisest. Ühiskonnas need valdkonnad võivad olla ja peaksid olema üksteisest ka eraldatud.

Mõiste “sekularism” võeti inglise keeles esimest korda kasutusele 19. sajandil eeskätt ideoloogilises tähenduses. Kõigepealt tähistati selle mõistega õpetust, mille kohaselt peavad moraali aluseks olema ratsionaalsed arutlused inimese heaolust selles maailmas, kusjuures kõrvale tuleb jätta kõik arutlused jumalast või surmajärgsest elust. Hiljem kasutati mõistet “sekularism” üldisemalt veendumuse kohta, et avalikud institutsioonid, eriti aga üldine haridus, peaksid olema sekulaarsed, mitte usulised. 20. sajandil muutus selle mõiste tähendusväli mõiste “sekulaarne” vanemate ja laiemate kaastähenduste tõttu natuke avaramaks. Tihti kasutatakse mõistet “sekularism” koos mõistega “eraldatus”, mis on ligikaudne vaste prantsuse mõistele laicisme mida kasutatakse ka teistes keeltes, kuid seni mitte inglise keeles.

---

reede, 3. märts 2017

Kas Jumal toob kandikul ette

KAS JUMAL TOOB MIDAGI KANDKUL ETTE

Viis leiba ja kaks kala sündmus on klassikaline näide sellest, kuidas keegi nimetu noormees andis nö kandikul üle toidu ja Jumal jagas seda kandikul edasi tuhandetele.

kas jumal toob midagi kandikul ette


Tibeerija lähedal. "Nad läksid välja ja astusid paati. Ent sellel ööl ei püüdnud nad midagi." kirjeldab Johannes. (Jh 21:3)  Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus.  Jüngrid jõudsid praktiliselt kaldale. Aga tema ütles neile: „Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!” Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu. Jumal tõi neile kalad kandlikul ette. Sarnane olukord oli templimaksu tasumisel. "Mine järvele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb! Ja kui sa tema suu avad, leiad sa hõbeseekli. Võta see ning anna neile minu ja enese eest!" kirjeldab Matteus. (Mt 17:27) Samuti Kaana pulmas, vein oli lõpu korral. Jeesus lasi anumad veega täita ja käskis ette kanda. See oli parim vein.

Jumal on oma rahvast kogu aeg kandnud nagu kandikul

Kahjuks selle kohta on eestlastel omamoodi halvustav kõnekäänd. Hoia nagu si**a pilpa peal!

Jumala kandiku tehnika kehtis ka vana testamendi ajal nii suures kui väikses plaanis. Kui ta toitis oma rahvast kõrbes 40 aastat. Samuti indiviidi tasandil. Kui lasknaisel jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud anumast Jumala sõna peale. (1Kn 17:16) Paljud teised näited, mida te võite üles otsida läbi kogu piibli juba alates eedeni aiast, kuidas ta toob kandikul ette ja varustab inimest. Isegi riided asetas selga.

Kuid ta teeb seda neile, kes usuvad.

Kes aga vaidlevad, seavad kahtluse alla Jumala tahte, võimed. Nad arvavad, et saavutavad oma elus midagi tänu isiklikele püüdlustele. See on antikristuse vaim. Mille eesmärk on seada kahtluse alla Jumala arm ja tahe. Et inimene peab ikka ise ära teenima. Ennast päästma. On ju selline mõte kõigile tuttav: aita ennast ise, siis aitab sind ka Jumal.

Kas Jumal vajab inimese tegu? Ei. Ta valmistab ette, kutsub, päästab ja kannab läbi inimese, et keegi ei saaks kiidelda: näed, ma olen nii kõva tegija, vaata mis ma ära tegin enda heaks. Jeesus küsis otsesõnu: „Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?”

Koos Jumalaga on palju suuremad šansid.

Kuni inimene taipab, et koos Jumalaga on tal palju suuremad šansid. Aga noh, kui ta tahab, las ta punnitab siis ise. Ta ei saavuta oma elus mitte midagi, kui Jumal oleks vastu. Salmide kogu ja koguja raamat kirjeldab just selliseid nüansse mitme nurga alt.

Kuid Jumal ei nõua meilt asju, mida me ei suuda teha. Miks? Sest ta teeb need ise.

Inimesed elavad pettekujutlustes ja ideaalides, kuid ühel päeval kukkub see kokku kui kaardimajake. Jumal ütleb: ma teen sulle kõike mida sa palud, kõike seda, mida sa ise ei suuda, seda teen Mina! Sest mina olen sinu Jumal. Ma tahan sind õnnistada täieliku õnnistusega, aga sa pead loobuma iseenda petmisest. Kui sul ei ole võimeid ja võimalusi, siis ära peta end! Tunnista seda. Kõigepealt tuleb tunnistada. Tunnistamine ei tähenda alla andmist.

Tule minu ette. Vaata, ma olen hea ja ma tahan seda sulle näidata. Ma teen sinu eest seda, mida sina ei pea tegema, aga sinult ootan ma seda, et sa mind usaldad ja annad need asjad minu hoolde mis sul üle jõu käivad. Sest minule pole miski võimatu. Mina tõin kandikul veini, leiba, kala, liha, vett, raha ja kõike muud, miks sa arvad, et ma ei saa seda sulle tuua? Sama küsimuse esitas ta oma jüngritele. Sestap ainuõige vastus on "Jah, ta toob kandikul ette." Ta on seda kogu aeg teinud.

teisipäev, 21. veebruar 2017

KUULEB HÄÄLT. KELLE OMA?

Sa ei pea otsima hääli ega paluma häälega juhtimist. Jumal teeb seda mõnikord. Enamasti ta juhib usklikke sisemiselt. Ta räägib läbi sisemise tunnistuse või läbi sisemise vaikse hääle. Sel moel ta kaitsab oma lapsi väliste olude, rünnakute ja saatana eksituste eest. Püha vaim võib rääkida vahel autoriteetselt, kui selleks on vajadus, kuid enamasti mitte. Kuna sinu sisemist kanalit (sh sisemist tunnistust) ei saa pealt kuulata.
Püha Vaim on sinu sees ja tunnistab koos sinu vaimuga. Paulus ütleb, "Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed." (Rm 8:16) Või nagu heebrea kiri "Seda tunnistab meile ka Püha Vaim". Püha Vaim on tunnistav vaim. Sama kirjeldab Johannes, ta ütleb: " Te tunnete Jumala Vaimu sellest: iga vaim, kes tunnistab kes tunnistab Jeesust Kristust lihasse tulnuna, see on Jumalast." Ükski teine vaim ei tunnista Jeesust. Kui sa tajud, et siin on asi imelik, siis ära kuula seda vaimu. Sest Püha Vaim ei tunnista midagi iseenesest, vaid üksnes kõike seda, mida teeb ka Poeg. Sama põhimõtet õpetas Jeesus, kes ütles, et ta ei räägi midagi iseenesest, vaid seda mida ta kuuleb Isa tegevat.
Niisiis. Selline lihtne sisemine juhtimine on tulekindlel, mida tuleb järgida. Sinu sisemist kanalit ei saa pealt kuulata! Saatan võib panna su ümber kümneid deemoneid, kes kõik sosistavad, panevad su pähe mõtteid ning mõjutavad sind läbi teiste inimeste, aga ära tegutse selle põhjal. Kuula oma sisemist häält, mis on kodeeritud. See on kui digitaalallkiri. Seetõttu öeldaksegi, palveta vaimus. Sinu vaim palvetab, aga mõistus on viljatu.
Sisemist tunnistust sa võid usaldada praktiliselt alati. Kuid kuuldavaid mõtteid oma peas ja hääli pead alati testima. Kui sa ei tea kuidas seda teha, siis pöördu mõne venna või õe poole kellel on tarkuse sõna and. Jeesus testis alati kõik kuuldavad mõtted ja kasutas selleks tarkuse andi. Seda hingevanelasel ei ole. Seetõttu ta kasutabki piibli kirjakohti kontekstiväliselt. Ta teab sõna tsiteerida, aga sellega ei ole kaasas tarkust. Sellest me tunneme et ta eksib. Ta on eksitav vaim. Tema eesmärk on kõik ära rikkuda. Kuid sisemine tunnistus tuleb sinu vaimu sisse läbi Püha Vaimu ja see on kindel viis kuidas Jumal saab juhtida iga kristlast, eelkõige neid, kes pole veel vaimsetes asjades kogenud või neil pole vastavaid ande. Aga kui nad kuuletuvad oma sisemisele tunnistusele, siis neil läheb hästi. Ja nad on Püha Vaimu abil juhitud.

neljapäev, 9. veebruar 2017

KÕIK VÕI MITTE MIDAGI

Kas kõik või mitte midagi

Enamus meie päevi kulgeb samal moel nagu piibel kirjeldab apostlite tegudes, nad tegid, aga ei saanud mitte midagi. On sul nii? Me töötame ja töötame, päevast päeva, aga ei saa mitte midagi.

Kui Peetrus läks kalale, siis oli see tavaline, kui ta tuli tagasi tühjade kätega. Ometi ta läks aga uuesti. Piibel kirjeldab, et ta tegi seda, sest ta oli kalur ja õigupoolest ta ei osanud muud teha!

Ka meil on samamoodi. Me teeme asju, kuna me oleme seda õppinud, aga õigpoolest me ei oskagi midagi muud tarka teha. Ja nii see kordub päevast päeva. Kuni?! Hetkel kui tuleb Jeesus ja ütleb: tee seda või tee nii. Ja tulemus on enneolematu! Meil on tunne, nagu me oleks saanud nö jackpoti. Kui varem ei saanud me mitte midagi, siis tänu Jeesusele, saame enam kui kõik see eelnev periood kokku. Selline on Jumal. Siis kui Jumal tuleb, tabab meid enneolematu kordaminek, millest me ei oska isegi unistada! Aga kui paljud meist on nõus ootama? Pigem oleme peetrused, kes lähevad ja teevad seda mida nad on harjunud tegema kuni elu lõpuni, millega ei ole loota teistsugust tulemust. Aga kuna me muud ei oska, siis me teeme nii. Ja nii see kordub päevast päeva...

Siimon Peetrus ütles neile: „Ma lähen kalale.” Nad ütlesid talle: „Me tuleme sinuga kaasa.” Nad läksid välja ja astusid paati. Ent sellel ööl ei püüdnud nad midagi. Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus. Jeesus ütles siis neile: „Lapsed, on teil midagi leivakõrvaseks?” Nad vastasid talle: „Ei ole.” Aga tema ütles neile: „Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!” Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu. Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: „See on Issand!” Jh 21:3jj

Selline ajastus nõuab usku. Usaldust, ootamist, lähedust. Enamasti kibeleme midagi ette võtma, päris täpselt ise ka ei tea kas see õige ja vajalik on või ei ole. Loodame, et täna tuleb Jeesus ja ütleb: nüüd on sinu kord. "Võta nüüd!"

Võib kuluda päevi ja aastaid, enne kui leiab aset meie sündmus. Sa muudkui püüad ja püüad ja suurt ei midagi ning mõtled, milleks see kõik?! Mis mõte sel on? Kaua ma veel pean seda sama asja tegema? Ma vajan Jeesust! Jeesuse tulek muudab kõik. Lihtsalt toimetamine ei nõua usku, sa lihtsalt teed ja teed ja teed seda sama, küll aga ootamine. Oota õiget hetke! Püüda kala või püüda kala koos Jumalaga seal, kus tema sind juhib. See on eluvalik, kas kõik või mitte midagi. Paljud kalamehed räägivad veel aastakümneid lugu, kuidas neil ühel korral vedas, nad püüdsid midagi erakordset. Emamjaolt ei saa nad suurt midagi, aga vot tol korral, vau! See oli saak. See ongi see KÕIK.