kolmapäev, 31. märts 2010

3D arvutirekonstruktsioon Jeesusest

Teadlased ja kunstnikud tegid kolmemõõtmelise arvutirekonstruktsiooni, milline Jeesus välja näha võis. Teadlaste sõnul võis Jeesus olla umbes 170-sentimeetrine, mitte aga nii pikk, nagu teda renessansiajastu kunstnikud kujutasid. Teadlased kasutasid Jeesuse näokuju loomiseks tänapäeva 3D arvutitehnoloogiat. Aluseks võeti Torino surilina. The History Channelil valmis sellest ka kaheosaline sari "The Real Face of Jesus".

"Kui tahta Jeesuse nägu teha ning saada tõesti see nägu, siis tuleb aluseks võtta Torino surilina. Meil oli näo kohta üsna palju informatsiooni, mida me samuti arvesse võtsime. Arvan, et saime pildi, mis enam-vähem vastab sellele, milline Jeesus välja näha võis," lausus projekti kunstnik Ray Downing.



Loe lisaks History.com The Real Face of Jesus?

Baruto ülendati ozeki'ks

Erakordselt huvitav kandmise viis. Kaido ei istu seljas, vaid toetub sumokate kätele, mis on asetatud keskmise sumoka õlgadele. Ka Kaido jalad toetuvad kätele.




Baruto ülendati täna pidulikul tseremoonial ozeki'ks

4-aastane finantsnõunik

4-aastane Elijah Furtick annab kasulikku finantsnõu.

teisipäev, 30. märts 2010

Kas sul on vägi ja meelevald?

Kui ma nüüd hästi järgi mõtlen enda elu üle, siis minu eelis teistega võrreldes tekkis selle tõttu, et ma võtsin Jeesuse sõnu nii nagu need olid - sõna sõnalt. Kui ma sain teada misjonikäsust, siis ma olin valmis selle nimel välja minema kõike maailma nagu kirjutatud on. Kui ma usule tulin, tegutses kirikus noortegrupp, enamasti olid inimesed kiriku töös aktiivsed kaaslööjad ja ega minagi ei saanud siis sellest kõigest eemale jääda. Mind kutsuti osadusse ja peagi olin ma misjonigrupis, mis tegutses enamasti väljaspool kogudust. Aga pole kahtlustki, et mul ei olnud piisavat ettevalmistust ja puudus ka küpsus. Ka ei saanud keegi näha minus valmis iseloomu, ilma milleta ei lasta kellelgi sõna võtta ega kõneleda. Kõik ikkagi pöördus minu heaks. Tegelikult võisin ma olla soosingu all, sest ma ei tea öelda, et koguduses oldi kõigi teiste suhtes sama usaldusväärne. Ma ei pidanud saama enne paremaks kristlaseks! Kaugel sellest, aga millegipärast minu suhtes tehti erand. Ma ei tea miks, võibolla oli see lihtsalt Jumala juhtimine.

Kui rääkida tänasest päevast, siis ma ei näe neid inimesi, keda sedavõrd usaldatakse kui tollal minu suhtes käituti. Õnneks hoidis Jumal minust eemal ämbrid kuhu astuda, mingeid prohmakaid ma ei mäleta. Meenuvad ikkagi head sündmused. Ju siis sujus kõik kenasti. Aga miks ma sellest räägin?

Asi on selles. Et mul on ikka hullupööra vedanud, et tollal selline erand minu suhtes läbi läks. Sest enamasti kehtib kogudustes kirjutamata reegel, arvatakse, et inimesed ei ole väärt, et Jumal neid üleloomulikus kasutaks. Sellisel arvamusel pole üksnes koguduste vanemad, vaid ka koguduse lihtliikmed. Pole ka ime. Sest iga kord, kui inimene teenistusele satub, ikka ja üha korrutatakse, sa oled patune, kadunud hing ja paranda meelt. Sa pole veel midagi õppinud. Õpi nüüd seda ja teist. Aga õppepraktika? Seepärast on need inimesed ka loobunud otsimast, ega soovigi leida teenimisviisi või kohta kuidas koguduses kaasa aidata. Kui sa küsid neilt, siis saad vastuseks ka ebamäärase pomina: ma pole püha. Tegelikult kõik need inimesed ei ole Jumalale sõnakuulelikud. Pigem nad usuvad seda, mida neile koguduses õpetatakse, kui seda, mida pühakiri ühest või teisest asjast kirjutab. Nad ei otsi ammu enam vaimuande, kuna neile on koguduses mõista antud, et neil on üha rohkem ja rohkem vaja vaimulikult kasvada ja arendada oma iseloomu omadusi. Ka mina pole selles suhtes mingi erand olnud. Olen kaasahaaratud olnud sellest valest ja eksinud paljude suhtes. Kandes nad maha. Kuid Jeesus loodab ikka veel nende peale. Aga mida siis ütleb pühakiri?

Kui me nüüd läheme Jeesuse juurde, siis me ei näe mitte kusagilt, et Jeesus pidas kellegi iseloomu ebapiisavaks või mingil viisil takistuseks, et ta ei võiks minna kuulutada evangeeliumi, ajada välja kurje vaime, panna haigete peale käsi, palvetada inimeste eest ja tervendada neid Püha Vaimu väes. Otse vastupidi. Jeesus viskas oma jüngrid vette tundmatus kohas, korduvalt. Esmalt kaksteist jüngrit. Hiljem 72 jüngrit. Ka pärast seda andis korduvalt korraldusi, et jüngrid ühel või teisel viisil teenisksid inimesi. Need 70 olid õppimata mehed. Tavalised inimesed, nagu sina ja mina. Aga inimesed ekslikult arvavad, et evangeeliumi kuulutamine sinna juurde kuuluvate imedega, on midagi enneolematut, vaid vähestele, nn eriti pühadele usklikele kättesaadav või vähemasti midagi karjase ametiga sarnast. Kuid eksivad inimesed ja eksivad pastorid, kõik, kes nii väidavad.

Kas Jeesus küsis kellegi käest: "kaua sa oled usus olnud?" "Kas sul on koguduses ikka hea tunnistus?" "Kas sa omad ka vaimuande?" "Kas sul on tervendamise and?" "Kas sul on Püha Vaim?" Ei. Ta ei teinud midagi sellist. ainus mida Jeesus tegi oli see, et ta kuulutas pimeduse riigile avalikkku lüüasaamist ehk teisisõnu, ta andis väe ja meelevalla (Lk 9:1-2). Minge kuulutage, Taevariik on lähedal! (Mt 10:7) Tehke terveks haigeid, äratage üles surnuid jt. Mida jüngrid tegid? Läksid. Mis juhtus? Imed juhtusid. Miks, sest Jumal toetas seda oma tunnustähtedega. Kas need jüngrid olid Püha Vaimuga täidetud. Ei olnud. See juhtus alles hiljem. Aga tunnustähed järgivad kõiki kes seda kutset täidavad. Kõiki! Ka täna. Ka sind, armas lugeja. See kehtib ka täna. Sul on Püha Vaim, see on sinu suur eelis jüngrite ees. Mis juhtus? "Nii nad läksid välja ja käisid mööda külasid, kuulutasid evangeeliumi ja tegid terveks haigeid kõikjal." Siin ei ole öeldud, et üks haige sai juhuslikult terveks. Siin on kirjas, et tegid haigeid terveks kõikjal! Kõikjal. Saad aru?

Ma võin eksida, kuid pigem on mul kergem uskuda seda, et ka sinu suhtes on koguduses oldud ülemäära umbusklik. Ka sulle on õpetatud, et sul ei ole veel piisavalt palju vaimuande ja sa pole staažikamate silmis piisavalt väärikas et teenida. Siis tea, ma tühistan need arvamused ja kõik sinule öeldud sõnad, praegu ja just nüüd! Ole vaba! Sa oled sellest valest, mis sind on püsivalt kinni hoidnud püsivas ebaküpsuses. Sind on hoitud eemal väest. Ma tühistan selle sidumise sinu kohalt ja kuulutan sulle väge ja meelevalda! Sul on vägi ja meelevalt kuulutada ja teha kõiki neid imesid mida tegid ka jüngrid. Sa oled vaba teenima. Jeesus on andnud sulle meelevalla kogu rästikute sugu peal, sa võid võtta neid kätte, aga ükski neist ei saa sulle kurja teha. Sul ON meelevald. Samasugune meelevald teha kõike neid imelisi asju, mida tegid ka nood kogematud jüngrid, keda Jeesus välja läkitas. Tea seda, et ka nemad ei teadnud mitte midagi. Aga nad uskusid. Nad uskusid Jumala sõna. Selles usus nad läksid välja ja tunnustähed järgisid neid, samavõrd järgivad tunnustähed sind, kui sa hakkad nüüd tegutsema. Alusta kohe.

Sa ei pea olema kõikvõimalike andidega täidetud, sest Jumal on sinuga. Kui sa lähed, siis sa näed Jumala väe avaldusi. Sa ei pea saama paremaks kristlaseks enne, kui Jumal sind kasutada saab. See on kuradi vale! See on suurim valede vale, mis hoiab kinni koguduse kasvamist. Hoiab kinni ärkamist. Hoiab inimsei kinni nende hädades. Kuid sinule on antud meelevald aidata inimesi ja sind on kutsutud seda tegema. Seepärast leia üles oma visooon ja avasta eneses annid. Sina oled Jumala poolt valitud tööriist. Jumalal ei ole plaanis võtta kedagi sinu asemel. Tema valis sind! Ta päästis sind. Ta varustas sind oma meelevallaga. Ta annab sulle väe. Sina oled tema kuningriigi esindaja. Kas sa tead, et esindajal pole mitte ainult kohustused, vaid on ka õigused. Sinu õigus on tühistada kuradi teod ja kiskuda Jumala riik siia - maapeale, laiendada seda riiki ja selle riigi mõjuala enese ümber. Sul on piisavalt hea iseloom. Küll Jumal teab seda. Mina ei tea, milline su iseloom on, kes sa seda läkitust loed. Aga ma tean, et Jumal teab et sa oled piisavalt hea juba alates kutsumisest. Sa ei pea olema keegi teine. Sa oled ainulaadne ja hinnaline Jumala silmis ja Jumal ootab sind. Jeesus vajab sind, et kehtestada Tema riik. Sinu halastav süda ja kaastunne vallandab enneolematu Püha Vaimu võidmise, mida sa pole näinud eales oma silmaga. Sa saad nägema seda, et sa saad ise kõige enam imestatud oma tegevusest, mida Jumal sinu käte abil inimestele teeb. Sinu võidmine tuleb koos teenimisega, ilma selleta aga jääks see välja arendamata. See ilmneb kohe, kui sa välja astud. Sinu võitud teenistus viib sind kokku väega. See muudab ka sinu iseloomu. See muudab sinu iseloomu enam kui sa oskad arvatagi. Kui vaim tuleb sind saatma kõikjale, siis see tuleb sinu peale ja ta ei tee imelisi asju mitte üksnes inimestele keda sa teenid, vaid see muudab ka sinu iseloomu, ta teeb sinust uue inimese. See võidmine, mida sa meelevalla all koged, voolab ka sinu sisse ja voolab sinust välja ning mõjutab inimeste elusid. Seepärast ära muretse oma südame pärast, Jumal muretseb ise selle üle. Usalda ennast Jumala hoolde. Kõik kes teenivad teisi, saavad ka ise kastetud ja joodetud. See tähendab uut elukvaliteeti. Sinus ärkab ellu uus kevad - inimene Kristus. "Ma ei tunne sind enam ära" ütlevad sulle inimesed ja sa ise imestad eneses toimunud muutuste üle. Aga ära imesta, Jumalal on kõik võimalik. Kõige suurem ime on sinu muudetud loomus. Armastus muudab kõiki, eranditult kõiki, kes sellega kokku puutuvad.

Sul ei ole õigust otsustada, millal sa alustad misjonikäsu järgimist (Mk 16:15). Sa ei saa otsustada selle üle, millal sa valmis oled. Sest Jeesus ütles "minge"! See tähendab, et tuleb minna nüüd ja kohe. Ta ei öelnud mitte kuskil, et kui teatud tingimused on täidetud, siis minge. Me võime lugeda, et nad läksid kohe. Pane tähele, et Jeesus ei palunud neil selleks oodata ka Isa Tõotust. Ja ka seda ei öeldud, et sina pead ootama. Aga öeldi: "Minge".

Sa oled selleks juba valmis. Sul on kõik mida sa vajad. Jumal õnnistagu sind ja Jumal kinnitab sind tunnustähtedega. Jeesus ütles, et kes usub, see teeb hoopis suuremaid tegusid. Ole selleks valmis. Uskujaid saadavad tunnustähed. Kes ei lähe välja, see ei usu, sellel ei ole tunnustähti. Nii nad läksid välja ja kuulutasid kõikjal, ning Issand toetas neid ja kinnitas sõna tunnustähtedega. Soovin sulle rohkesti õnnistatud teed!

esmaspäev, 29. märts 2010

Kirik kui Star Treki tähelaev

Evangelist Benny Hinn televisoonistuudio kavandanud ja mitmeid kirikuid loonud arhitektuuribüroo R. Miller Arhitektuur tutvustas uut kiriku projekti, mis sai kujundatud USA õhujõududele Orlandos. Air Force Village Chapel projekt osales konkursil ja äratas laiemat tähelepanu sellega, et hoone näeb välja nagu ulmeline Star Trek´i tähelaev.

Kiriku teeb eriliseks see, et hoone projekteerimise juures on arvesse võetud lennunduse tekstuuri ja komponente, tekib mulje kaasaegsest õhusõidukist.


Ka kiriku plaan ja ruumide paigutus meenutab õhusõidukit.


Kiriku klaasist lage kaunistab suur illumineeritud rist.


Kõikjal on kasutatud erimaterjale, alates laeklaasidest kuni põrandani, mis on nö piloodile tuttavad.


Kiriku eestvaade.


"Piloodi" peakohal on elliptiline mull, mida ümbritseb taevas.


Väike saaliuks suures ruumis meenutab süstikusse sisenemist.


Istud nagu tähelaevas! Kohe läheb sõiduks!!! Pingid võiks asendada piloodiistmetega.


Palvekabel meenutab õhulaeva juhtimiskeskust. Ees on sajad "näidukid".

Kirik suhtleb vaimselt mitmel viisil. Tõsta oma silmad taeva poole ja sa näed päikest ja kuud ja tähti, kogu taevaväge (5Ms 4:19) ja kirgasta oma lapsi (Jh 17:1-2) ning keskendu Tema pühale nimele. Hoonel on ka erakordne akustika. Taeva nägemine, pilved, tähed panevad õhujõudude piloote instinktiivselt palvetama ja Jumalat ülistama.

Huvitav, kuidas armulauda jagatakse koguduse teenistusel? Loodetavasti ei pea veini tuubist imema nagu astronaudid kosmoses. Aga huvitav oleks näha küll pastorite riietust.

Loe lisaks R. Miller Arcitecture

Vahendas arch daily

pühapäev, 28. märts 2010

Mis on armastus? XIV - Armastus vendade vastu

„Aga vennaarmastusest ei ole vaja teile kirjutada, sest Jumal on teid endid õpetanud armastama üksteist“ (1Ts 4:9)

Pühakiri eristab neli vendluse liiki.

1) Aadama järeltulijad, vennad põlvnemise poolest.
2) Ühe ema lapsed, ühe pere liikmed, ühe ema ja isa lapsed: Kain ja Aabel. Iisak ja Jaakob jpt.
3) Aabrahami järeltulijad, Aabrahami sugu, vennad ümberlõikamise ja tõotuse poolest.
4) Vennad vaimu poolest, Kristuse vere läbi, uuestisündimise poolest, ühe vaimuliku perekonna lapsed, „Jumala lapsed“, Kristuse elava koguduse liikmed.

Nimetatud sugulusliikidest on vaimulik sugulus kõige kõrgem, mis inimesel maises oludes on võimalik saavutada.

Oma sugulaste vastu me tunneme täiesti loomulikku armastust „ega hoidu oma ligimesest“ (Js 58:7). Jumal ei võta meilt ära sugulustundeid ja suhteid, vaid tugevdab ja laiendab neid, tuletades meile meelde, et peale sugulaste on olemas veel lähedased (ligimesed), kes samuti vajavad meie tähelepanu, hoolt ja halastust ning armastust. Aga armastus vendade vastu Kristuses või vennaarmastus – on eriline armastus, mis ületab armastuse sugulaste ja lähedaste vastu. Sellel on igavene aspekt. „Igaüks kes oma venna peale vihastab, peab minema kohtu alla... kes aga ütleb: „Sina jäle!“, peab minema tulepõrgusse,“ ütleb Jeesus ja peab silmas vendi vaimu poolest (Mt 5:22). Vennaarmastuse tõttu tekivad tülis perekonnas, kui keegi armastab oma venda vaimu poolest enam kui pere liiget. Seda hoiatab pühakiri. Sellist laadi tülid või pere liikmete vaenamist on saanud kogeda suuremal või vähemal määral kõik inimesed pärast seda, kui neist said kristlased. Kuid tuleb rõhutada, et vennaarmastus mitte ei lähe vastuollu pere liikmete armastusega, vaid ületab sugulaste armastuse, on sellest suurem. Usklike seas tuntud nime all – vennaarmastus, on eriline armastus, mis ületab armastuse lähedaste vastu.

Jumala poolt antud ligimesearmastuse käsk anti kogu inimkonnale, aga vennaarmastuse käsk Kristuses on antud ainult piiratud ringile inimestele, kes on sündinud Püha Vaimu läbi – Kristuse järgijatele ja jüngritele, kristlastele (vrd Ap 5 salmid 32 ja 33 ja nt ka Ap 7:51 või Ap 8:21 või Tt 1:16).

Tuleb veel tähele panna, et vana käsk käsib ligimset armastada kui iseennast, siis uus käsk käsib üksteist armastada mitte nii kui iseennast, vaid nii, kuidas Kristus meid (jüngreid) armastas, „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!“ Jh 13:34.

Vennaarmastus põhineb uutel suhetel Jumala ja inimese ja inimene ja Jumala vahel.
See on antud neile, kes on Jeesuse oma ellu vastu võtnud, kes usuvad Ta nimesse; kes pole sündinud mitte vere läbi ega mehe tahte läbi, vaid Jumalast uuesti sündinud; mitte kaduvast seemnest, vaid kadumatust seemnest Jumala Sõna läbi, mis on elav ja püsib igavesti. Sünnitades meid tõe sõna läbi, et me oleksime tema loodute esmasündinud, et me saaksime osa Tema jumalikust loomusest. Lühidalt see kokkuvõetuna oleks: Uus käsusõna vennaarmastuse kohta on antud uuele inimesele – uuele loodule Kristuses.

Kuidas me peame vendi armastama, vastab Kristus: nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!

Ainult uuestisündinud jumalalaps on võimeline otsustama, hindama adekvaatselt, kuidas Kristus meid on armastanud (isiklikult). Ta armastas meid erilise, kustumatu armastusega. Jumala silmis, me hääbumisele määratud patused polnud väärilised isegi mõtlema, tahtma, paluma või ootama Temalt armastust eneste vastu. Jeesus armastas meid teenimatult – kaastundest. Kristuse armastus on ilmutatud inimesele Jumala initsiatiivil, lähtus Temast kui õnnistus. „Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest” 2Kr 8:9.

Jeesus armastas meid kustumatu armastusega. Ta ütles: „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.” (Jh 15:13). Ent Kristuse armastus meie vastu pole võrreldav enam armastusega sõprade vastu, sest ta jättis oma elu meie eest, (nb!) kui me alles olime Jumala VIHAALUSED, Kristuse VAENLASED oma meelsuse poolest, tehes kurja, nii selgitab kiri Koloslastele 1:21. Me ei olnud sõbrad, vaid võõrdunud! Jumala sõna annab meile mitmed põhjendused, miks me nimelt just nii peame oma vendi vaimu poolest armastama.

Palmipuudepüha

Palmipuudepüha - pidulik sisenemine Jeruusalemma. Jeesus sõidab kuninglikult Jeruusalemma.

See oli Jeesuse 5. käik Jeruusalemma. (võttes arvesse Johannese evangeeliumi: 1. kord oli esimene paasapüha, 2. kord oli Nelipüha Jerusalemmas, 3. kord lehtmajadepüha, 4. kord templi pühitsemise püha)

Järgmisel päeval kuulis pühadeks kogunenud suur rahvahulk, et Jeesus tuleb Jeruusalemma, ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis: "Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!"

Sündmus, mida Prohvet Sakarja oli ette ennustanud juba 500 aastat enne selle toimumist. Palmipuudepühal täitus ka prohvet Taanieli ettekuulutus (Tn 9:25).

Rooma paavst Pope Benedictus XVI.

Pühadeks ettevalmistatud palmipuude oksad.

Palmipuudepüha sündmus leidis aset pühapäeval, 5 päeva enne Kristuse risti löömist.

neljapäev, 25. märts 2010

Tere sõber, mu ligimene!

Armastus ei või piirduda pidulike jumalateenistustega ega hinge õilsate tunnetega. Ta otsib oma väljendamist elus ja inimeste teenimises. Tõsine kristlane ei oota armastust mitte teistelt inimestelt, ta saab selle Jumala käest ja siis kiirgab selle kõigi ümberolijate peale. Infoajastu maailm on täis kannatajaid, kes vajavad isiklikku abi. Internet on täis ebaõigluse, abituse, lootusetuse ja meeleheite ohvreid.

Ehe kristlane, kes on saanud oma elus uuestisünni kogemuse, ei hakka inimestelt küsima, mida ta peab tegema. Sest armastus, mis on saanud tema elu liikumapanevaks jõuks, tingimata näitab talle, mida ta peab tegema. Ta ilmutab sügavat huvi inimese vastu. Armastus õpetab teda, kuidas kõige paremini läheneda ka kõige kivisemale inimsüdamele. Sageli kinnisele ja külmale, kõigi vastu umbusklikule eestlasele ja kõigis inimestes pettunud südamele ning kuidas talle osutuda mõistmist, osavõttu ja armastust, abi, andes nõu nii vaimulikes, füüsilistes kui ka materiaalsetes asjades.

Kristlane vaatab ligimese peale kui teisiku peale. Ta soovib inimest juhatada sama tõe, armastuse ja rõõmu allika juurde, millest ta isegi jõudu saab. Kristlane on veendunud, et kui ta inimese Jeesuse juurde juhatab, et sellega ta armastus ei vähene vaid suureneb.

Kristlus ilma armastuseta ligimese vastu on ilma tegudeta kristlus – vale kristlus.

Krist(l)us ilma armastuseta on antikristus. Selles on vaid vorm, kuid puudub sisu – elu. Pole kahtlustki, et antikristse vaim tegutseb ka infoajastul ja püüab panna krislasi kõrvale heitma, mis on seotud halastusega. Selline vaim on taandunud evangeeliumi üksnes intellektuaalseks sõnumiks, - religiooseks vormiks, armsaks jumalateenistuseks. Kuid Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses, see tähendab: halastus. See on üleloomulik kohtumine Jumalaga ja tema headuse mõju inimeste peale. Kui aga kristlus on taandatud inimese mõttevõimesse, siis on ligimesearmastuse sihik vale, mis ei suudagi märki tabada. Me ei saa rääkida kogu aeg minevikus „halastaja samaarlane läks välja,“ vaid me peaksime nõudma, kust võib leida halastaja samaarlast täna? „Jah see kõik on väga kena, te räägite minevikust. Kuid täna, mis ma peaksin tegema? Siin ja praegu.“

Psühholoogia õpetab, et armastus on tunne, mis lähtub soovist teha head teisele, ootamata seejuures mingit kasu endale.

Kas kristlase armastus ligimese vastu on niisugune?

Tavaliselt me armastame neid, kes meile meeldivad, peame kalliks (väärtuslikuks) inimesi, kes meile on kasulikud, keda me võime oma väikeste maiste eesmärgide saavutamiseks ära kasutada. Me nii väga ei soovigi armastada ligimest. Pigem ootame, et eestlane armastaks kristlast. Nii nagu eestlane ootab, et venelane armastaks eestlast talle samaga vastamata. Mugav on mitte armastada , vaid olla armastatud. „Ikkagi inimene!“ on eestlasesse nii sügavalt sisse vajutatud arusaam armastuse olemusest. Meeldiv on olla ümardatud. Suhtumine - vastikud lehmad... tuiavad siin ringi! – imbus eestlase südamesse.

„Oh neid eemalepeletavad ja haisevad kodutud! Mis kasu me saame asotsiaalidest?! Äkki saame mõne nakkuse?“

Kuid Jumala käsk ligimese kohta ei käsi ligimest mitte meid (loe: kristlast) armastada, vaid käsib meid armastada ligimest.

Meie armastuse puudumine ligimese vastu võib teda kurvastada vaid lühikest aega, siis kui me ise pidevalt sellises kahetsusväärses vaimulikus seisundis viibime. Hirmus on see, et ilma armastuseta ligimese vastu me ei ole inimesed, vaid hingetud skulptuurid, isegi raidkivides on rohkem elu.

Apostliteagse kristlaskonna kohta võis öelda, et nad kiitsid Jumalat ja leidsid armastust inimeste silmis (Ap 2:47) Infoajastu hingetul kristlaskonnal napib Jumala kiitmist ega ei leia ka armu eesti rahva silmis.

„Nemad oskavad armastada vaid surnuid“ ütles Puškin oma teoses Boriss Godunov (1825). (prototüüp Godunov oli tatari päritolu bojaar Ivan Julma õukonnast) „Meil peale kadunute mitte kedagi haletseda ei osata“ ütles Maksim Gorki. Miks on nii, et kadunud oma elu jooksul ei kuule häid sõnu neilt kõigilt, kes tema avatud puusärgi juures peavad pikki kõnesid tema suurtest teenetest ja lugematustest väärtustest.

Tõeline ligimesearmastus terav ja läbitungiv. Ta ei tõmba enesele üleüldist tähelepanu, räägib endast vähe, kuid saadab korda palju ja mida sügavam ta on, seda vaikivam. Tõeline ligimesearmastus on nagu päike, mis mitte ainult ei valgusta, vaid ka soojendab, mis jääb püsima ja valgustab inimesi tõega ja soojendab püsivalt armastusega.

Keegi on kunagi öelnud, et näita mulle kes on su sõber ja ma ütlen sulle kes sa oled. Kreeka algkeeles sõna plesion [play-see-on] tähendus on „sõber“. See tähendab, et meil pole mitte üksnes kohustus aidata ligimest, vaid kristlasel on eesõigus pidada inimest oma sõbraks. Kes siis sõpra ei armasta?! Armasta oma sõpra nagu iseennast! Jeesus ütles „Ja armasta teda kogu südamega ja kogu mõistusega ja kogu jõuga ning armasta sõpra nagu iseennast on palju rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid.“

„Kes neist kolmest oli sinu arvates sõber inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?“ Seaduse tundja ütles: „See, kes tema peale halastas.“ Jeesus ütles talle: „Siis mine ja tee sina nõndasamuti!“ Igaüks meist olgu meelepärane ligimese heaks tema ülessehitamiseks (Rm 15:2).

Näituse elamus: vau, milline valik!

Käisin eile Tallinna Kunstihoones, kus on avatud näitus “Kölerist Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust”. See oli üliväga meeldiv elamus! Vau, milline valik! Muljetavaldav. Tegemist on ülevaatega eesti nn heade kunstnike loomingust - vanameistritest kuni tänapäevani.

Väljas on 85 teost, autoriteks: Johann Köler, Eduard von Gebhardt, Oskar Hoffmann, Amandus Adamson, Paul Raud, Ants Laikmaa, Andrei Jegorov, Konrad Mägi, Alfred Hirv, August Jansen, Roman Nyman, Konstantin Süvalo, Nikolai Triik, Johannes Greenberg, Paul Burman, Jaan Grünberg, Ants Murakin, Ado Vabbe, Kristjan Teder, Aleksander Vardi, Adamson-Eric, Johannes Võerahansu, Richard Uutmaa, Alfred Kongo, Eerik Haamer, Valdemar Väli, Richard Sagrits, Lepo Mikko, Endel Kõks, Elmar Kits, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Henn Roode, Olev Subbi.

Meeldivaks üllatuseks oli näha rahvast sagimas, inimesi oli tõesti palju. Ei saa öelda, et inimestel puudub huvi kunstinäituste vastu. Hea näitus pälvib vaatajaid!

Muide, pilet on supersoodne! Ainult 35 kr. Kulutuusrimetropolides on sellise taseme juuures pileti hind minimaalselt 50 euri, mida pole üldse palju maksta võttes arvesse taset! Kasutage ära see võimalus kellel vähegi võimalik on. Kunstihoone asub Vabaduse väljakul, näitus on iga päev avatud 12.00-20.00 ja jääb avatuks kuni 1. aprillini.


Baltisakslasi esindav võrdlemisi ebatüüpiline töö, hilisemat Düsseldorfi Kunstiakadeemia professorit ja saksa protestantliku kirikumaali reformijat Eduard Karl Franz von Gebhardti teos "Haige" (1910).


Elmar Kits "Suislepa motiiv" (1943).


Erik Haamer "Vaika" (1945).


Henn Roode "Võrumaa" (1969).


Konrad Mägi "Mererand Saaremaal" (1913-1914). Kujunduselt visuaalse keskpunkti ja sisuliselt programmilise telje moodustab Konrad Mäe kaheksast suurepärasest maalist koosnev komplekt.


Nikolai Triik "Soome maastik" (1914).


Olev Subbi "Kaheksas võõras linn" (2007).


Richard Uutmaa "Kaluriküla" (1945-1959).


Richard Uutmaa "Maja lilleväljaga" (1960). Eelmise pildiga võrreldes hoopis rõõmsam koloriit! Kahjuks ei oska kommenteerida totaalse muutumise täpset aega, aga on näha, et vana värvipalett on unustatud.


Roman Nyman "Rannamaastik" (1942-1944). See maal oli minu lemmik sellel näitusel. Väga positiivne elamus!


Rannamaastiku detail alt paremalt (mänd ja kivid).


Rannamaastiku detail keskelt (tagaplaan).

Ps. Maalid on üles võetud minu telefoni abil, vabandan fotode kvaliteedi pärast!


Loe näitusest ka Kunstihoone kodulehelt.

teisipäev, 23. märts 2010

Kas Jumal juhib sind täna?

Mul on jälle rõõm tõdeda, et see mis mul südames on, pole ainult minu südames!

Eile rääkis Jumala Püha Vaim minu südame vastu, et pane kirja sõnum. Pane teade üles oma blogisse. Jumal räägib minu vastu kogu aeg, kuid see nõue oli eriti rõhuline.

Nii nagu ikka, võtsin kuulekalt pliiatsi ja hakkasin siis saadut üles kirjutama, panin kirja kõik sõnad. Seejärel panin teksti kodulehele. See pidi olema püsivalt nähtav. Lisasin selle vasakule, vaata "SEDA ON HEA TEADA". Aga sõnum tundus mulle esmapilgul imelik, sest ma mõtlesin, äkki siiski pole see kõigile.

Lisan oma sõnumi ka siinkohal uuesti.

SEDA ON HEA TEADA:

"Tegelikult ei oma tähtsust, kas sa tead seda, kes sa tegelikult oled. Isegi mitte see, mis su elu mõte on. Ammugi siis see, kui sa tead seda, mis saab sinust pärast surma. Kõik eelpool toodud kaotab tähenduse, kui sa ei ole aru saanud sellest, mida Jumal saab tuua sinu ellu täna! Kohe nüüd ja kuidas sa saad teda kogeda iga päev. Kas sa tahad seda teada?"


Täna selgus, et selline rõhuasetus pole üksnes minu südames. Sama mõte, kuid teiste sõnadega on aktuaalne ka David Wilkersonil. Viimasel ajal on sellist laadi "kokkusattumused" üha sagenenud. David on minu jaoks jumalamees, kes mind korduvalt on kinnitanud. See, mida Jumal talle räägib põhijoontes ühtib. Aga nüüd toon ära täies mahus tema täna saadetud teksti.


David Wilkerson kirjutab oma blogis.

SILMAPILGU PÕLVKOND:

Paljud kristlased loevad regulaarselt Piiblit, uskudes, et see on Jumala elav, ilmutatud Sõna nende elude jaoks. Ikka ja jälle, peatükk peatüki järel võivad nad Piiblist lugeda põlvkondade kohta, kes kuulsid Jumala häält. Nad võivad näha, kuidas Jumal rääkis oma rahvaga kord korra järel ja panna tähele juba vana tuttavat fraasi: „Ja Jumal ütles...“. Ometigi elavad aga paljud neist samadest kristlastest viisil, otsekui Jumal tänapäeval ei räägikski enam oma rahvaga.

Terve põlvkond usklikke on hakanud langetama otsuseid tuginedes ainuüksi omaenda tarkusele, pühendamata hetkegi Jumalalt või Tema Sõnast nõu küsimisele. Paljud lihtsalt otsustavad selle järgi, mis neile meeldib, paludes seda siis Jumalal lihtsalt õnnistada. Nad liiguvad edasi täie käiguga, paludes ainuüksi seda, et: „Jumal, kui see ei ole sinu tahtmine, siis peata mind!“

Me elame aegadel, kus inimesi on hakatud kutsuma „silmapilgu põlvkonnaks“, kuna nad langetavad eluliselt tähtsaid otsuseid vaid hetkega, silmapilgu vältel. Selle kohta on isegi üks bestseller välja antud, mis kannab pealkirja: „Silmapilk: Võime mõelda ilma mõtlemata.“ (Blink: The Power of Thinking Without Thinking.). Kogu raamatu sisu tugineb teooriale, mis käsib „usaldada oma instinkte, kuna silmapilgu vältel langetatud otsused on tõestanud end olevat need kõige paremad ja õigemad.“

Mõelge kõigele sellele soravalt kõlavale „silmapilksele kõnepruugile“, mida me enda ümber iga päev kuuleme: „See on sajandi pakkumine!! Te võite üle öö rikkaks saada, kuid võimalus selleks on ainult nüüd ja praegu!“ Kõigi nende lendlausete taga hõljub aga vaid üks vaimsus: „Silmapilk, silmapilk, silmapilk!“

Taoline mõtteviis on hakanud mõjutama ka meie kogudusi, kus otsuseid ei langeta enam mitte ainult „silmapilgu kristlased“, aga ka „silmapilgu jumalasulased“. Oleme saanud suurel hulgal kirju hämmingus inimestelt, kellede sõnum on üks ja seesama: „Meie pastor tuli tagasi „koguduste-kasvatamise konverentsilt“ ja teatas, et: „Tänasest päevast saab kõik olema teisiti!“ Ta otsustas, et meist peab üle öö saama üks populaarne ja trendikas kogudus ning ei palunud meil isegi palvetada selle pärast...Me oleme segaduses!“

Veel mõni aasta tagasi olid kristlaste seas levinud küsimused nagu: „Kas sa ikka palvetasid selle pärast? Oled sa küsinud Issanda arvamust selles küsimuses? Kas su õed ja vennad toetavad sind palves? Oled sa saanud häid juhtnööre ja nõu?“ Tahaksin küsida su käest, oled sa esitanud neid samu küsimusi? Mõeldes tagasi viimase aasta peale, siis: kui mitu tähtsat otsust sa langetasid, kus sa tõesti siiralt ja tõsimeeli viisid need asjad Jumala ette ja palusid nende pärast kogu südamest? Või, kui mitu neist otsustest said langetatud „silmapilkselt“? Põhjus, miks Jumal tahab omada täit kontrolli meie elude üle, peitub selles, et ainult nii saab Ta meid hoida eemal tõelistest kaostest, mis on just need, kuhu meie „silmapilksed otsused“ omadega välja jõuavad.

23. märts 2010
David Wilkerson

Mis on armastus? XII - Ligimesearmastus rahvuste pinnal

Jumala isadus, rahvaste vendlus, armastus Jumala vastu, ligimese vastu, kõigi inimeste vastu, kes poleks sellest juba kuulnud ja kes seda ei teaks. Kahjuks on see kõik jäänud kõlavate fraasideks ja ilusateks sõnadeks, mis praktilist kasutamist ei leia. Aga infoajastu inimesed on endassesulgunud, taandunud tänavatelt internetti, seadnud piirid suhtlusvõrgustikes ning tegelikult on kõige suhtes ükskõiksed, sageli põhimõttetud ja südametud inimesed. Paljudest neist on saanud väliselt tagasitõrjuvad ja sisemiselt täiesti armetud inimesed. Usku on nad kakkanud nimetama hullumeelsuseks, armastust egoismiks, pühadust uhkuseks. Tõe on nad südamesse matnud ja Jumala armastusest ära pöördunud, tema jumaliku ilmutuse jalge alla tallanud, mineviku katki rebinud, on loobunud sisemisest vabadusest ja ükskõiksed välise vabaduse suhtes.

Sisenedes ülemailmse ajaloo katte taha ja süvenedes kaasaegsesse rahvusvahelisse kaosesse, me hakkame taipama, miks inimkond veel siiani pole võinud sellest ummikust välja tulla, millesse ta pärast Eedenis sattus, mispärast ta ikka veel ei saa rahu ega võigi end sisse seada. Inimkond hülgas ainsa õige aluse, millele saab midagi head ehitada ja ehitamist väärib. Inimene otsib kogu aeg rahu ilma Jumalata, proovib kangekaelselt saavutada heaolu ja kestvust ilma armastuseta Jumala ja ligimese vastu. "Minust lahus ei suuda te midagi teha" kehtib (Jh 15:5).

Inimestele näib, et selle anomaalia põhjuseid on palju, aga tegelikult on vaid üks põhjus, millest lähtuvad kõik ülejäänud. See on Looja esimese käsu rikkumine, mis on väljendatud ühe sõnaga "armasta". "Armasta Jumalat, armasta inimest." Aga inimesed küsivad üha uuesti: "Ja kes siis on mu ligimene?"

Sama küsimuse esitas Jeesusele ka juudi seadusetundja (Lk 10:29). Ta teadis et vanade kreeklaste jaoks kõik inimesed, kes ei rääkinud kreeka keelt, olid barbarid. Roomlaste jaoks need, kes ei omanud rooma kodakondsust, olid plebeid (alamrahvas, mitte eesõigustatud rahva liige) ja smerdid (sunnismaine talupoeg). Juutide jaoks need, kes ei olnud ümberlõigatud, olid paganad. Kirjatundjate veendumuse järgi võis juudile ligimeseks olla vaid juut, kes elas tema lähikonnas, tema naaber paremal või vasakul. Ent alguses see ei olnud nii. Eedenis see ei olnud nii. Seadusetundja küsimusele Jeesus vastas tähendamissõnaga, millega tegi lõpu kõigile ülejäänud vaadetele ja tõlgenudustele. Jeesus avas meile, et Jumala armastus ei tunne mingeid piiranguid ega tunnusta vahesid inimeste vahel, vaid armastab kõiki ühesuguse armastusega.

Esialgne ligimesearmastuse käsk anti Iisraeli rahvale, sest paganal polnud siis veel ilmutust Jumalalt. Uus käsusõna anti aga kõigile loodule, nii juudile kui kreeklasele, barbarile kui sküüdile, orjale ja vabale, mehele ja naisele. Kõigile!

Meie ligimeseks võib olla perekonnaliige või inimene, keda me esimest korda kohtame. Aga kes ta ka ei oleks, meie suhtumine temasse peab olema vastavuses printsiibiga, mida kuulutas Bill Rodgers: "Oma elus ma ei kohanud ühtki inimest, kes poleks mulle meeldinud ja keda ma ei armastanud."

Igaüks teab tähendamissõna halastajast Samaarlasest (Lk 10:30-33). Röövlid ei ilmutanud armastust inimese vastu, kes oli nende kätte langenud. Nad riisusid ära ta riided ja temale hoope andnud, läksid ära, jättes ta poolsurnuna maha. Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed mööda. Nõndasamuti ka leviit. Kui ta tuli sinna paika ja nägi teda, läks ta mööda. Aga üks samaarlane käis seda teed ja tuli tema juurde ja kui ta teda nägi, läks ta meel haledaks. Lk 10:33.

Jeesuse päevil polnud suuremat vaenu ja vastastikkust sallimatust kui see, mis oli juutide ja samaarlaste vahel. Evangeelium kirjutab, et juudid ja samaarlased ei leppinud omavahel, ent ometi, see “muulane” astus ligi, sidus ta haavad, tõstis oma looma selga ning viis ta öömajale ja kandis hoolt tema eest (Lk 10:34). Samaarlane jättis kõik oma toimetused tundmatu kannataja pärast, veetis temaga ülejäänud päeva, ööbis võõrastemajas ja järgmisel hommikul andis võõrastemaja peremehele raha, kulude katteks ja ütles: "Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles." Ta võttis kõik kulud enese peale (Lk 10:35).

Võimalik, et see Jeesuse poolt jutustatud lugu polnud tähendamissõna, vaid tõsielul põhinev sündmus.

Tähendamissõna halastajast samaarlasest sisaldab endas kolm põhilist ideoloogiat ja maailmavaadet.
1) Röövlite egoismi ideoloogia, kus isiklikud huvid on üle kõige.
2) Preestri ja leviidi kompromissi ideoloogia: olla neutraalne võõrasse tülisse ja mitte vahele segada.
3) Samaarlase armastuse ideoloogia.

Armastuse olemus just seisnebki selles, et ta pole võimeline olema passiivne, osavõtmatu ega ükskõikne teda ümbritseva suhtes.

Röövlite, käsutundjate, preestrite ja leviitide teadvuses oli armastus ligimese vastu aga see polnud südametunnistuseks saanud, kuid samaarlasel olid mõlemad.

Tähendamissõna lõpetades Jeesus kutsub seadusetundjat ja igaüht meist samuti toimima, öeldes: "Siis mine ja tee sina nõndasamuti!" (Lk 10:37). Mine ja ilmuta oma armastust ligimese vastu. Ärgu olgu see suletud perekonna, rahvuse, rassi, ühiskondliku positsiooni või religiooni raamidesse. Mine ja teeni oma armastusega kõiki, mõtlemata tänule, kiitusele, isiklikule kasule ja mugavusele. Mine tee head ligimesele. Ära tee oma heategusid "võõraste kätega" nagu paljudel on kombeks, vaid omaenese kätega ja tee seda mis on sinu võimuses. Mine ja ära karda vastutust, ära anna oma heategusid teisele, ära paiguta abivajajat võõra eesli selga, kui sa ise oled võimeline kõige eest hoolitsema ja kulusid kandma. Mine tee seda kohe, ära lükka midagi homse peale, tee just praegu ja tee seda kogu armastava südamega.

Samaarlase tegu õpetab meile kahte asja.
1) Ta vastab me küsimusele, kes on mu ligimene.
2) Näitab meile, kuidas me oma ligimest peame armastama.

“Armasta oma ligimest nagu iseennast” ütleb Jeesus.

Kui pealtnägija jälgis, kuidas samaarlane kummardus kannatanu kohale, tema jaoks võõra inimese kohale ja õrnalt haavad sidus võis ta mõelda, et viimane pole keegi muu kui tema koolivend, lapsepõlvesõber. Aga kui samaarlane poolsurnu võõrastemajja kandis ja sealse peremehega rääkis, siis ta oli veendunud, et kannatanu on tundmatu lihane vend. Samaarlane armastas inimest nagu iseennast. Preester läks kaarega mööda, ta kartis rüvetuda tundmatu poolt tapetuga. Aga inimesed täidavad kombeid. Pilaatus võttis vett ja pesi rahva ees oma käsi (Mt 27:24 vt ka 5Ms 21:6).

"Kui sa oled võtnud pandiks oma ligimese üleriide, siis sa pead talle tagasi andma enne kui päike loojub, sest see ta üleriie on tema ihu ainsaks katteks. Millega ta muidu magaks? Ma kuulen, kui ta mind appi hüüab, sest mina olen halastaja." kirjutab 2Ms 22:25-26.

Ligimesearmastuse käsutuses on kõik paremad tunded: kaastunne, headus, ohvrimeelsus, õrnus, tarkus, tasadus, alandlikkus jpt. Kui inimese süda on täidetud niisuguste tunnetega, siis meil pole raske armastada ligimest nagu iseennast.

Samaarlane ei pidanud selleks omama kõrgharidust, laialdasi teadmisi, lennukaid ideid ja väärikust, aga ta tundis nagu näib, teist, täiesti keerulist teadust - mõista inimesi, siseneda nende probleemidesse. Ta ei võinud jätta sisenemata poolsurnud läbipekstu olukorda, ja mitte jätta ilmutamata tema vastu halastust, kaastunnet ja ohvrimeelsust.

Samaarlase tegu, samuti kui preestri ja leviidigi käitumine, olid nende sisemise vaimuliku sisu, nende olemuse peegeldumine. Inimest tuntakse mitte selle järgi, mida ta enesest arvab ja mõtleb, vaid tegude järgi, mida ta teeb.

Võimalus ligimest armastada on vastutusrikkam and, millega Looja iga inimese hinge on varustanud. Kõik mis maailmas head, kasulikku ja suurt on tehtud, on tehtud armastusest ja armastusega ning kõik, mis märgist mööda lastud või tegemata jäetud, on tegemata ligimese armastuse puudumise tõttu.

esmaspäev, 22. märts 2010

Mis on armastus? XI - Ligimesearmastuse alused

Jumal lõi inimese armastusest, valmistas ta armastuses, ja armastuse jaoks.

Inimest luues oli Jumalal kolm kavatsust.
1) Inimese läbi ilmutada oma isalikku armastust terve inimkonna vastu.
2) Anda igale inimesele võimalus oma armastuse avaldamiseks Jumala vastu.
3) Teha inimestele tuntavaks karjuv vajadus vastastikkuse armastuse järele.

Nende eesmärkide saavutamiseks määras Jumal perekonna, kus pidi kõigepealt avalduma puhas abikaasadevaheline armastus. Hiljem kasvama sellest armastus laste vastu, vanemlik armastus. Ja arenema siis sõbralikuks perekonna armastuseks vendade ja õdede vahel. Mis ühinenult pöördub ühtseks, üldiseks armastuseks Jumala vastu. Seda sama mõtet arendab ap Paulus analoogias Kristusest ja kogudusest, vt Ef 5:25, 28.

Hämmastav on see, et vanemliku kiindumusega on varustatud ka loomad, samas nimetatud instinkt on piiratud ajaga, s.t vajalik niikaua, kuni pojad on füüsiliselt iseseisvad. Ent inimesel säilib nimetatud vanematevaheline armastus kuni surmani, kauem veel.

Põhijoontes on inimene loodud armastuse jaoks kolmes aspektis.
1) Jumala vastu.
2) Perekonna vastu.
3) Ligimese vastu.

Siinail antud käsuseaduse nõuded olid kahel tahvlil:
vasakul neli nõuet, mis reguleerivad inimese suhet Jumalaga;
ja paremal nõuded, mis sätestati suhtlemiseks omavahel ehk siis ligimesega.

Mõlemad lauad kirjutavad ühest ja samast armastusest Jumala ja ligimese vastu, kõik see sai maailma seadusandluse aluseks, mille abil peaks olema juhitud kogu inimsugu. Need printsiibid said ka kristluse aluseks (vt ka ap Johannese kirja 1Jh 2:7-11; 3:11,12).

Eedeni aed. Aadam rikkus esimest poolt ja Kaint teist poolt, kui tappis oma venna. Temas oli kadedus saanud võitu oma lihase venna armastamisest.

Nüüd saatan ajas tüli ja külvas vaenu meie ja ligimese vahele. Võibolla ei taha mõned tunnistada, kuid me pärineme ühest perekonnast, et see inimkond on sündinud ühest isast ja emast (Ap 17:26-27). Lihtsalt - Aadama läbi on kõik sugulased. Mina olen vahel nimetanud ennast Noa sugulaseks, siiski pean enese esivanemaks Aadamat. See selleks.

Kõik inimesed omavad ühtesid ja samu vaimulikke ja füüsilisi iseärasusi, sama keemia. Kõik sünnivad ühel viisil, kasvavad, arenevad ja lõpuks surevad. Inimene on ainus olend (liik) maa peal, kes omab isikupärase kõne, huumori ja naeru.

Inimene, ükskõik millisest rassist, omab:
-mõistust, millega otsust langetada;
-südant, milles on tunded;
-tahte, mis oskab valida;
-hinge, mis on surematu.

Kõik rassid omavad kaastunde, kahjutunde, südametunnistuse, lootused ja püüdlused, ühesuguse religioosse instinkti ja universaalse kalduvuse palveks ja on ühetaoliselt vastuvõtlikud armastuse, sõpruse, rõõmu, rahu, headuse, õrnuse jpt tundeilmingute suhtes. See on imeline!

Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid vaatab inimese südamesse, võiks kokkuvõtvalt öelda (Ap 10:34). Kuid Jumal pole mitte ainult ühe inimesest (ühest verest) lasknud sündida kogu inimkonda, vaid ka ühe vere läbi – oma poja Kristuse läbi on ta ka lunastanud kogu inimkonna. Olles nõnda ka uueks loodud - uus loodu - Jumala laste teine vaimulik perekond.

Boedigheimi välikabel

Illinois Tehnoloogia Institutuudi arhitektuuri õpilased ehitasid professor Frank Flury juhendamisel muljetavaldava välikabeli Boedigheimi. See asub Saksamaal.

Projekti eesmärk oli luua oikumeeniline kabel, palveruum inimestele, kes vajavad Jumala otsimiseks ja mõtisklemiseks vaikset kohta. Kuid kabel pidi saama atraktiivseks magnetiks ka matkasellidele, kes hindavad kõrgelt ilumeelt. Veenduge ise, asi on tõesti seda väärt!

Väike, aga võimas! Oikumeeniline kabel seisab künkal Boedigheim lähedal.


Kabel on hea teeviit teelistele. Struktuur on nähtav kaugelt, ja kohale saab jalgsi või jalgrattaga.


Tõesti hea ja privaatne koht mõtisklemiseks ja palvetamiseks.


Avamine ja kabeli õnnistamine.

Vaata ka teisi pilte projektist, ehitamisest, kabelist siit>>

pühapäev, 21. märts 2010

Leonard Knight tegi mäe Salvation Mountain ja kattis selle värviga

Salvation Mountain on värviline ja tehismägi California lõuna piirkonna kõrbes, mis paikneb Slab City lähedal, 200 miili kaugusel Los Angelesest. Selle tegemisel on peamiselt kasutatud õlgi ja üle 100 000 galloni akrüülvärvi. Mägi on umbes sama kõrge kui 3-korruseline hoone ja sama lai kui jalgpalliväljak.

Leonard Knight lõi selle eesmärgiga edastada sõnumit, et "Jumal armastab igaühte". Mäe keskne sõnum on "Jumal on armastus". Pääste mägi on teine kõige suurema külastatavusega turismiobjekt Imperial Maakonnas.

Salvation Mountain nn "Tere tulemast!"

Mitte üksnes mägi pole värviga kaetud, vaid ka kõik selle juurde kuuluvad esemed.


Geniaalne kunstnik

Pildil Leonard Knight, Salvation Mountain looja.

Ta on 78 aastat vana, kuid ta näeb välja 10 aastat noorem, on energiline ja entusiasmi täis noormees. Ta on pensionär. Kuigi ta ei elatu annetustest, võtab ta hea meelega vastu annetatud värvi. "Kõik värv on annetatud" tunnistab ta. "Inimesed annavad mulle värvi, ja ma olen õnnelik, et saan seda, ja nad on õnnelikud, et saavad seda annetada, kõik on õnnelikud."

Tõenäoliselt on Leonard Knight kõige geniaalsem isik ja kunstnik, keda täna kohata saab.
Ta ei ole kinnise iseloomuga ja tervitab saabuvaid huvilisi ja lehvitab sõbralikult. "Ma armastan tervitada inimest," ütleb ta. "Ükskõik, mida mida ma teen, kui inimesed tulevad, siis ma katkestan oma tegevuse, ja tahan öelda tere, et nad on teretulnud."

Ta on skulptor, kes katab vormid värviga. Ta looming on lähedane sürrelismile. Ta väljendab ennast ka isikupäraste sümbolite keeles. Ta lihtsustab motiive ja stiliseerib neid. Ta eelistab spektrivärve, kromaatilisi toone, kuigi need UV ja ilmastiku mõjul kiiresti ära pleegivad. Värve ta omavahel ei sega. Enamasti on pinnad kaetud mitmekordse värvikihiga, ja värvitoon võib olla aja jooksul mitu korda muudetud. Sageli värvitud pinnad kobrutavad või kooruvad värvist, värvikihi paksus on kümnekordne.

Tema kompositioonid on irratsionaalsed.

Salvation Mountain on interaktiivne kunstiteos, skulptuur, mille peal saab kõndida ja liikumisel avab ennast uuest küljest. See kunstiteos on kunstniku elu ja mille kallal ta oma kõrgele eale vaatamata pidevalt töötab, et teha muudatusi ja täiendusi. Mägi on kunstiteos, mis on elavas suhtes loodusega, mille peegeldus muutub taeva raamides, kajastades valguse ja varjude üleminekut, kõrbe põletava päikese käes.

Ka inimesed saavad osaleda värvimises. "Kas sa tahad proovida midagi?" pakub ta inimestele võimalust või kui midagi pooleli on, siis "Kas sa tahad lõpetada seda?"

Video: Vaata kui erakordselt kirkad värvid!




Piibli tekstid

Jumala pääste sõnum on lihtne, arvab Leonard. Ta rõhutab seda kõikal lihtsate piibli tsitaatidega.


Video: Leonard Knight annab tunnistuse ja palvetab keeltes.




Knight autode kogu ja muud sõidukid ning masinad on täielikult kaetud värvi ja piibli kirjakohtadega.

Ta on inimestele välja jaganud enam kui 100 000 postkaarti ja need on jõudnud üle kogu maailma.


Elukoht: auto

Leonard elab veoautos, mis on selleks "kohandatud".

See ei ole sõidukorras. See oleks justkui glasuuriga üle valatud, meenutab piparkoogimaja.

Ka seest on see täielikult värvitud ning kujundatud kunstiliste elementidega.

Leonard ehitas elamiseks põhumaja, mis väliselt sarnaneb kaljukoopaga, kuid milles ta mitte ühtegi päeva pole elanud. Ta ei kolinud sisse, vaid eelistab jätkata autos elamist.

Mulle meenutab see palvekabelit. Pildil lagi. Inimesed kasutavad seda palvetamiseks.

Vaata ka kodulehte: Salvation Mountain