esmaspäev, 29. november 2010

Kongo bassein

Inimesel on üsna raske ette kujutada et dinosaurused elavad, kuid teeme seda veel raskemaks.



Kõigepealt piirkonnast, kus on registreeritud enim dinosauruste liike ja sagedamini kui kuskil mujal, - see on Kongo vihmamets, eriti selle põhjapoolne piirkord.


Lake Télé Community Reserve, 440,000 ha, 2001, Republic of Congo.
Koordinaadid: 2°35’2’’N – 2°41’27’’S; 16°16’15’’E – 20°19’35’’E

Kongo jõgi ja selle lisajõed voolavad läbi Kongo vihmametsa, mis on suuruselt teine vihmamets maailmas.



Kongo jõgi voolab suuresti põhja suunas, kuni järk järgult paindub edelasse. Kongo bassein – Congo basin 1,8 miljonit km2 ja jõgikond laiutab ühtekokku 4 milj km2, selle pindala on 7 korda suurem kui Prantsusmaa või 88 korda suurem kui Eesti riigi pindala.




Niisiis, kujutage ette piirkond, millest 1. miljon ruutkilomeetrit on läbi uurimata, "tuttav" vaid pügmeedele.



Vihmamets, kus valge inimene ei suuda püsida elus üle paari päeva. Tundmatu, metsik ja aukartust äratav soo - vihmamets!



Metsik loodus, kuhu valge inimene pole kordagi oma jalga tõstnud ja siis ta räägib uhkusega: disosaurused surid välja miljonite aastate eest. Miks?



Kui mitmed dinosaurused elavad täna, siis miks pidid teised liigid välja surema - miljonite aastate eest? Ei surnudki. Hukkusid need, kes ei suuda vees elada. Aga mitte miljonite aastate eest, vaid veeuputuses.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Hukkusid need, kes ei suutnud kuhugi varjuda, sest peale Mehhiko lahte kukkunud meteoriidiplahvatust paiskus atmosfääri- stratosfääri tohutu hulk tolmu ja kivimeid, mis omakorda Maale tagasilangedes põhjustas enneolematu
tulemöllu; pääsesid veeelukad ja väiksemõõdulised loomad kes suutsid end maa sisse kaevata või kusagile koopasse varjuda, eelis oli imetajatel - nende suhteliselt väikeste mõõtmete tõttu võrreldes hiidsisalikega.
Raamatus kirjeldatud veeuputuse müüt leidid aset siis kui Vahemeri
murdis läbi Marmaara mere ja Bosporuse väina v Musta merre. Kuna Musta mere veetase oli enne ühenduse puudumist tunduvalt madalam,seega ujutati üle kõik Musta mere kaldaäärsed inimasustused. Noa leva jõudmine Ararati mäele kinnitab veeuputuse toimumise asukohta. Mütoloogilisel legendil on üldjuhul mingi tõepõhi alati taga. See ei tähenda seda, et ma loodu taga ja sees Loojat eitak. Andi

Margus Veisveer ütles ...

Iseenesest oleks selline teooria huvitav, kuid parktikas Musta mere veehulk on kui piisk merre võrreldes veekogust, millega maa üle uhuti ja segi paisati. Veeuputus ei olnud lokaalne, vaid globaalne, totaalne, mille toimumisest on märgid üle kogu maailma, mitte üksnes Vahemere piirkonnas. Vesi võttis maapeal võimust, nii et see kerkis maast kõrgele, kus kõrged mäed kaeti veega, vesi tõusis neist ca 10 m kõrgemale. Vesi võimutses maa peal 150 päeva. See ei olnud lokaalne üleujutus, merest, justkui tsunami, mis paiskus valla ja siis hajus.