kolmapäev, 17. november 2010

Põrgu maa peal

Põrgu on see koht,
  • kus mitte keegi kedagi ei armasta,
  • kus mitte keegi kedagi ei usu,
  • kus keegi ei oota enam kelleltki midagi head,
  • kus on kadunud viimnegi lootus vähimalegi paremusele, muudatusele või halastusele,
  • ja see põrgulik olukord kestab igavesti.
Kuidagi väga tuttav tunne, kui me vaatame ringi, mis tõimub eestlaste mõttemaailmas?

Valitseb ärapanemise mentaliteet, kedagi ei või uskuda, head oodata. Mis on põrgu asemel tuleb küsida: kus see asub? Põrgu asub inimeste mõttemaailmas, kelle südamed on lootuse kaotanud. Eestlasi on tabanud šokk. Umbusaldus, pessimism, uksmatus, masu jt. Mis tõimub?! Kui toodud põrgu määrang on õige, siis paljud eestlased juba elavad põrgus, seda enese teadmata.

Väljend "Surm siin või siberis!" pärineb nõuka ajast ja ei oskagi öelda, kust see käibele on tulnud, aga suhtumine, mida sellega edasi antakse räägib eestlase põrgulikust elu põletamisest.

Paljud inimesed on sattunud põrgu just seepärast, et teiste inimeste vead ja puudused sulgesid niivõrd nende mõttemaailma ja silmad, et nad kaotasid võime näha oma isiklikke vigu.

Riigikogus on lugemisel 666 eelnõu (tegelikult 656), mille abil saab teisitimõtlejatele teha ennetustrahvi. Vahest see paneb mõne ajakirjaniku mõtlema, aga kas see õiglase inimese vaikima paneb, ma kahtlen selles. 656 on suur samm edasi ülekohtu suunas, piibel hoiatab lõpuaja märkidest. "Vägivalla saladus on juba toimimas, ainult vahelt peab ära kaduma see, kes teda seni takistab," kirjutab 2Ts 2:7. Alles siis ilmub seadusevastane.

Eestlased on pettunud, et maailm on kaotanud õigluse, et inimestel puudub ausus, sõpradel ustavus, abikaasadel truudus, lastel austus vanemate vastu jne. Kui need inimesed end vaataksid, siis nad lõpuks näeksid, et ükski kõigist neist voorustest, nagu nad teistelt nõuavad, pole veel kunagi nende isikliku hinge pesa teinud.

"Iga inimene omab teises inimeses peegli, milles ta selgelt võib näha isiklikke puudusi, vigu ja muid inetuid jooni, kuid ta avaldab pahameelt ja rahulolematust teiste üle. Nii käitudes inimene sarnaneb koerale, kes haugub peegli ees, teadmata, et näeb peeglist iseennast, mitte teist koera," kirjutas Schopenhauer, tuntud saksa filosoof.

"Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama! Ent me teame, et Jumal mõistab tõtt mööda kohut nende üle, kes niisuguseid asju teevad. Sina aga, oh inimene, kes sa kohut mõistad nende üle, kes niisuguseid asju teevad, ja teed ise sedasama - kas sa arvad, et pääsed Jumala kohtuotsusest?" Rm 2:1-3

Inimeste hoiakud ja suhtumised avavad neile põrgu uksed maa peal. "Sellest on näha, kes on Jumala lapsed ja kes kuradi lapsed: ükski, kes ei tee õigust, ei ole Jumalast, nagu ka mitte see, kes ei armasta oma venda." 1Jh 3:10

Kommentaare ei ole: