Kristlus ja jõululaps oma ehtsal kujul ei ole Jumala poolt mitte iilagi ette nähtud kanslite, aujärgede ja kirikute altarite jaoks. Ta on ette nähtud uuestisündinud inimese, tema südame ja uuendatud elu jaoks. Tõeline kristlus pole põgenemine reaalsusest, vaid jõud selle reaalsuse ületamiseks.
Seepärast, kui kristlus, mille me isiklikult vastu võtsime ja kirikutes tunnistame, jääb kiriku või kirikuhoone seinte taha ega tule ülejäänud päevadel koos meiega koju, tööle, kaubanduskeskusesse, sündmustele ega isegi jõuluüritustele, kui ta ei muuda meie iseloomu, ei elustu meis armastust, ei ilmu meie igapäevases elus, tänaval, kodus, sõprade ja tuttavate keskel, siis meie kristlus ei tähenda midagi.
Kristlus kui armastuse religioon, ei või olla egoistlik, formaalne, osavõtmatu võõra häda vastu ega ükskõikne meid ümbritseva ühiskonna vajaduste suhtes. Me võime rääkida vaimulikust kasvamisest, aga kui see ei väljendu armastuses ja inimestest hoolimises, siis on Jeesus asjata sündinud ja meie jõulud vaid komertslikud, kus Jeesuse jaoks ei ole kohta ja Joosep käib ikka veel majast majja, et otsida sündimiseks sõime. Kristlane ilma armastuseta on tavaline inimene ja kristlus ilma armastuseta ei tähenda kristlust ning jõule.
Jõulusõnum on rajatud enesesalgamisele, mis täidetud armastusega ja tänulikkusega meid lunastanud Õnnistegija vastu, mis täis kaastunnet lähedaste ja ümbritseva vastu, mis leiab õiguse ja saab avalikuks armastuses - ainult see ja ainult see on tõeline kristlus ning tõelised jõulud! Sündinud jõululapse suurim vajadus oli hool ja armastus, seetõttu armastus on mõistetav sõnum kogu maailmale. Sestap inimese suurim vajadus on armastus. Seetõttu Jumal tuli maailma mitte kui esimene Aadam, täiuslik loodu, vaid ta sündis väeti ja abitu Jeesuslapsena. Nii saavad kõik teda vastu võtta, nii väikesed kui suured ning tunda rõõmu Lunastaja saabumisest.
Armastust, rõõmu ja õnnistatud jõule!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar