reede, 29. aprill 2011

Nõutud, kuid mitte meeleheitel

Mõni aeg tagasi sattusin liiklusõnnetusse. See juhtus Tallinnas. Laupäeva varahommikul, sõitsin just kodust välja ja olin autoga sõitnud umbes 800 meetrit, kui näen, et vastutulev auto on kurvis kaotamas juhitavust ja ei keera välja, vaid sõidab minu suunas. Jõudsin laupkokkupõrke ära hoida järsult paremale keerates, kui sõiduk tabas minu auto tagumist ust, napilt mitte juhipoolset ust.

Oli täiesti vaikne hommik, inimesed veel magasid, tänav oli tühi ja teedel ei liikunud teisi sõidukeid sel hetkel ja korraga, tuhandik murdosa sekundi täpsusega kohtuvad kaks sõiduautot. Mitte miski ei viidanud sellele, et juhtub liiklusõnnetus - ja veel sellises kohas. Kuidas on selline olukord võimalik? See on ju vähem tõenäolisem kui lotovõit. Kuid väga täpne ajastus. Kui ma oleksin kodust väljunud sekundivõrra hiljem, poleks seda liiklusõnnetust juhtunud. Siis ma mõtlesin: "Jumal, mis ma jätsin tegemata? Kuidas siis nii?" Ei oska ka täna öelda, miks see juhtus.

Me oleme kogu aeg löögi all, sest me oleme allmaailmale ohtlikud. "Valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata," hoiatab Peetrus oma kirjas 1Pt 5:8. Ma arvan, et see ei ole ainult vaimulikus mõttes, vaid igas mõttes ohustatakse kristlasi. Me oleme eesliinil. Paulus kirjutab Timoteosele, et võitle head usuvõitlust (1Tm 6:12). Meil tuleb võidelda taevaaluste vägedega, kuid meie eludes ei ole see võitlus ainult põlvedel oma kambrites, vaid igal ajal, me oleme seatud eesliinile. Hea uudis on see, et me oleme võitjad "Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju." Isegi siis, kui meid ahistatakse, meie hing võidab alati.

Sestap meie elus võib olla hetki, mis panevad meid olukordadesse, mis võivad olla ohtlikud ka meie eludele või saatuslikud. Hingevaenlane ei lase meil rahulikult nautida oma kristlasepõlve. Kui ta ei saa meid panna ohtu, siis ta püüab õõnestada meie hinge seestpidiselt. "Vaata, kus su Jumal nüüd on? Jumal ei päästnud sind? Jumal ei aita sind." väidab ta ühtelugu. Kuid Jumal on alati meiega, meie lähedal ja meie sees, isegi siis, kui sa kõnnid läbi surmavarju oru, nagu Taavet seda kirjeldab.

David Wilkerson kirjutas, kui meid ootavad ees tormid, "peame seadma end valmis, et miski ei häiriks ega raputaks meie vaimu. Ja ainuke viis seda teha, on veeta aega koos Isaga." David kirjutas oma surmapäeval: "püsige usus" ja mitte miski ei viita meile, et ta teadis ette, et temaga juhtub saatuslik autoõnnetus. Kui ta oleks ette teadnud hetke, küllap ta oleks seda vältinud. Me ei tea ette õnnetusi. Seetõttu neid nimetatakse õnnetusteks. Kuid me peame teadma seda, et me ei ela siin igavesti. Me ei tea oma tundi ega hetke, millal on meie kord siit ilmast lahkuda, õnneks igaveseks eluks koos oma Jumalaga. Sest Jeesus võitis ära surma, surm ei suutnud teda kinni hoida ja lahutada Isast. Selle läbi oleme ka meie võitjad. Meil on igavene elu. Küllap me mõtleksime ka enam väärtustele ning teeksime olulist, kui me teaksime, millal on meie aeg siit lahkuda. Kas me hoiame Issandat alati oma silmade ees, kui meid ootavad ees tormid?

Selles valguses tasub elada iga päev, teades seda, et see võib olla viimane. Alles siis me teeme olulisi asju ja suudame ebaolulist eristada olulisest. Ma usun, et vaadates Davidi iga, ta oli 80-aastane, siis oli ta valmis kohtuma Jumalaga. Ma tahan loota, et ka mina ja sina oleme selleks valmis. Aga ma tean, et ma ei ole. Mul on veel mitmeid asju, mis oleksid vaja ära korraldada ja ma palvetan, et Jumal aitaks mind nendes. Et ühel päeval, kui ma pean seisma Jumala ees, võiksin ma öelda: "Siin ma nüüd siis olen - Sinu sulane."

"Keegi teist on jõudnud lootusetuse piirini - inimlikult näib kõik võimatu. Sinu lähedane seisab silmitsi surmaga ja arstid ei anna lootust. Surm tundub vältimatu. Lootus on kadunud. Ime, mille pärast palutud, pole sündinud" kirjutas David Wilkerson oma viimases blogipostituses 27. aprillil 2011 ja võtab kokku, "See ei ole tingitud sinu eksimustest või läbikukkumistest." Jumal on igal ajal meie lähedal. "Maailmas ei leidu ühtki teist lootust ega lahendust kui ainult Jumal," ütleb ta lõpetuseks.

Sellega tahan ka mina sind lohutada ja julgustada, mis iganes sinuga ei juhtuks, Jumal on hea. Ja kui sa oled täna koos Jumalaga, siis sa oled seda ka hetkel, kui Jumal kutsub sind enda juurde. Ole selles julge ja lootusrikas. Astu rõõmsalt edasi! Me võime olla nõutud, kuid mitte meeleheitel, 2Kr 4:8.

neljapäev, 28. aprill 2011

David Wilkerson hukkus autoõnnetuses

David Wilkerson hukkus autoõnnetuses.

19. märts 1931 - 27. aprill 2011

David Wilkerson hukkus kolmapäeval auto laupkokkupõrkes, mis toimus Texases. David oli 80-aastane.

Vastu liikunud veoautojuht küll nägi, kui pastori auto kaldus vastassuunavööndisse ja üritas eest ära keerata, kuid ei suutnud õnnetust ära hoida. Ei ole teada, mis põhjustas David Wilkersoni auto kaldumise vastasuunavööndisse. David hukkus sündmuskohal.

CBN.com Rev. David Wilkerson Killed in TX Car Crash

David Wilkerson tegi viimase blogi postituse surmapäeval, millega julgustas ja innustas usklike: püsige usus! Loe lisaks: "When All Means Fail"

David Wilkersoni blogi viimane eesti keelne sõnum: LOOTUS KESK’ SAABUVAT TORMI

"Mu armsad, kui meidki ootavad ees teatud tormid, peame me seadma end valmis, et miski ei häiriks ega raputaks me vaimu. Ja ainuke viis, kuidas seda teha, on veeta aega koos Isaga, hoides Tema palet oma silme ees."

David Wilkerson asutas New York´s Times Square Church´i ja oli selle pastor.

Wikipedia: David Wilkerson

kolmapäev, 27. aprill 2011

Rahu või rahu?

„Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitusus – millegi niisuguse vastu ei ole Seadus,“ kiri galaatlastele 5:22-23.

Väärib tähelepanu, et loetletud isikuomadused oma olemuselt ei ole inimliku, vaid Jumaliku päritoluga. Inimese isiksuse juures tekivad need Püha Vaimu otsese tegevuse tagajärjel.

Aga kuidas jääb siis nendega, kes ei usu Jeesust? Nad tunnevad samuti rahu, on lahked või suudavad ennast valitseda.

Ja see on tõsi! Nad suudavad seda näidata. Kuid vahe seisneb selles, et loomupärase inimloomuse poolt on võimatu saavutada loetletud omaduste kõrget kvaliteeti, sisemist rahu.

Armastus saab olla põhjalik. Rahu saab olla püsiv. Kui esikohale seada armastuse väärtus, omadus, hind, mis see maksma läheb, siis selgub, et kõrgemat taset on võimatu saavutada loomupäraselt, ilma Jumala abita.

„Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra,“ kirjutab Paulus roomlastele 5:7. Püha Vaimu abil on armastuse kõrge tase paneb palvetama oma vaenlaste eest. „Issand, ära pane neile seda patuks,“ palvetas Stefanos, kui teda kividega surnuks visati. Selline on Vaimu vili, armastus, mis armastab lootmata vastuarmast, mis alati andestab, kui ei järgne soovitud tulemust.

Sest Jumala agape armastus on välja valatud usklike südamesse Püha Vaimu läbi. Täpselt seda sama saab tunnistada kõigi teiste omaduste kohta, mida Paulus nimetab oma kirjas galaatlastele.

Inimene võib tunda rahu, mis ekstreemses olukorras pole just loomulik tunne.

Meile kõigile meeldib vaadata filmikangelast, kes ekstreemsetes oludes säilitab külma närvi, mitteverbaalne keel ei osuta erutusele, väliselt iseloomustab teda illustraatorite vähesus.

Meil endil pole seda natukest rahu isegi väljaspool sündmusi, diivanil istudes ja kõike seda jälgides. Kas see rahu avaldub loomupäraselt, reaalses elus, kui seista vastakuti samade probleemidega?

„Ja Jumala rahu, mis on ülem, kui kogu mõistmine,“ kirjutab Paulus. See hoiab südamed ja mõtted probleemidest kõrgemal, üleloomulikult, sest tegemist on omadusega, mis ületab meie loomupärase suhtumise inimestesse ja olukordadesse.

Sama kehtib kvantiteedi, koguse suuruse ehk hulga suhtes. See on teine peamine erinevus uskliku ja mitteuskliku vahel.

Ei piisa, kui ollakse hea ja lahke. Peaaegu igaüks suudab seda. Tähtis pole mis me räägime, vaid mida me teeme, alateadlik mõju, mis on peegeldub Jeesuse väest. Inimese elu ja iseloom, püsiv omadus, mida võiks iseloomustada „Kristuse sarnane“ mees. Seda suudab inimeses nähtavaks teha vaid Jumala vaim. Ükskõik millisena ma võiksin kujutada Püha Vaimu tööd inimeses, ei ole sellest tähtsamat ega üleloomulikumalt kui keegi on püsivalt täis armastust, rõõmu, rahu, muid teisi omadusi, mis muudavad iga kristlase Jumala Poja sarnaseks.

Kuigi vaid Püha Vaim võib selliseid muudatusi esile tuua, siiski ei saa üksi kristlane seejuures jääda kõrvalseisjaks, arvates, et see on ainult Jumala töö, las tema teeb ja mina ootan ja vaatan kõrvalt, kuidas rahu peale lendab. Kas see põhineb ikka inimese ja Jumala vahelisele koostööl?

„Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt“ filiplastele 2:13. Seetõttu pole kasu, kui me ootame ja midagi ette ei võta. Meie tegutseme ja Jumal tegutseb. Tegutsemisel on tulemust, kui see toimub Püha Vaimu jõus, mitte ihu ponnistustes.

„Kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate,“ kirjutab Rooma kiri 8:13. Panustada tuleb Vaimu abile. Ise me seda ei suuda. Aga Püha Vaim tuleb appi. Selle üle võib vaid rõõmu tunda!

Galaatia kirja sama peatüki 25. salm selgitab ühemõtteliselt, „käigem ka Vaimus.“! Kiri efeslastele 6. peatükk 10. salm kinnitab: „saage vägevaks Issandas ja tema tugevuse jõus“. Jõud tuleb Jumala käest.

Lõppeks, Paulus selgitab isikliku kogemusest, ta tõdeb, et ta tegeleb sellega otsustavalt, see on jõupingutus, ta selgitab, et ta näeb vaeva, kuid võitleb Jumala jõu toimel ning võtab kokku kogu mõtte sõnadega, „mis minus on tegev väega.“

Pole kahtlustki selles, et Jumal ootab, et me näeksime vaeva selle nimel, et need omadused meie sees välja areneksid, kuid Püha Vaimu abil, kes meid aitab, õpetab, lohutab, julgustab ja muudab meid Kristuse loomuse sarnaseks. Milline rõõmustamise põhjus? Ühest küljest ta annab meile omaduse, teiest küljest aitab meil rahu vastu võtta. Lõpuks teeb nii, et see omadus avalduks meie maises elus ja püsivalt.

esmaspäev, 25. aprill 2011

Aspartaam ja seda sisaldavad tooted

Sain täna ühe huvitava materjali, mida tahan teiega jagada, see puudutab ainet aspartaam ja seda sisaldavaid tooteid. Kuna tervis on inimese kallim vara, siis sellist laadi teave on kahtlemata oluline, mida meil tasub silmas pidada eriti siis, kui me tõstame poes tooteid ostukorvi ja mida me tarbime. Paljud ained on väheses koguses ohutud, kui aga tarbida neid püsivalt, võime haigestuda või veel hullem põhjustada enestele pöördumatud tagajärjed.

Pildil: NYCOMED Apovit magusainetega c-vitamiin lastele, kuhu on kavalalt kirjutatud: sisaldab fenüülanaliini allikat.


----------------

Aspartaam ja seda sisaldavad tooted

Aspartaam (E951) on üks kõige ohtlikumaid aineid, mida tänapäeval toitudesse ja jookidesse lisatakse. Loomulikult on sellele ka palju vastuväiteid, et õigustada tänapäevast laialdast aspartaami kasutamist toiduainetööstuses. Wikipedia definitsioon

Seega valmistage end ette, pikk jutt tuleb. Edasine on osaline refereering artiklist Aspartame: What You Don't Know Can Hurt You ning ka mõnest muust allikast veel. Lisalugemise viiteid teksti lõpus.

Tänapäeval sisaldub aspartaam vähemalt 4000 tootes ning ainuüksi Ameerikas tarbib seda 200 miljonit inimest. Tegu on suhkrust ligi 200 korda magusama ainega.
Aspartaam avastati kogemata 1965.a., kui keemik James Schlatter tegi katseid mädapaisete ravimiga.


Aspartaami lubati hakata kuivtoidule lisama 1981 ning karboniseeritud jookidesse 1983.a. Algselt taheti alustada kuivtoidule lisamisega juba 1974.a., kuid seda takistasid neuroloog Dr John W. Olney (tõestas, et aspartaami osa aspartaat põhjustab hiirtel aukude tekkimist ajus) ning tarbijakaitse advokaat James Turney oma vastuväidetega ning samuti ka G.D. Searle, st. J. Schlatteri firma poolt tehtud uuringud, seega lükkas FDA (Food and Drug Administration) otsustamise edasi. 1985.a. ostis Monsanto (mina tean teda ennekõike kui üht suurimat GMO tootjat) G.D. Searle firma ning muutis selle Searle Pharmaceuticals'iks ning Nutrasweet Company'ks.

Aspartaami arvele võib kanda umbes 75 % kogu vasturektsioonidest toidulisanditele, millest on FDAle teada antud. Mitmed reaktsioonid on olnud väga rasked, sh südamerabandus ja surm. Aspartaam põhjustab ligi 90 erinevat sümptomit, osadel inimestel näiteks: peavalud/migreen, uimasus, südamerabandus, iiveldus, tuimus, lihaskrambid, kaalutõus, lööve, depressioon, minestus, ärrituvus, tahhükardia, unetus, nägemishäired, kuulmise halvenemine, südame pekslemine, hingamisraskused, ärevushäired, ebaselge kõne, peapööritus, mälu halvenemine (muuseas, aspartaami loojad tegelesid hiljem neid mäluprobleeme lahendava ravimi otsimisega), liigesevalud jms.

Vastavalt aspartaami vastureaktsioone uurivatele teadlastele ja füüsikutele, põhjustab aspartaam mitmete krooniliste haiguste ägenemist, näiteks: ajukasvaja, multiplex sclerosis, epilepsia, kroonilise väsimuse sündroom, Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi, vaimuhaigus, lümfoom (lümfisõlme kasvaja), AIDS, hüpoglükeemia, sünnidefektid, diabeet ja fibromüalgia.

Aspartaam koosneb kolmest kemikaalist: aspargiinhape ehk aspartaat, fenüülalaniin ja metanool. Neist pikemalt kohe edaspidi. James ja Phyllis Balchi raamatus "Prescription for Nutrional Healing" on aspartaam liigitatud kategooriasse keemiline mürk.

Aspartaami koostisosad:


1. Aspargiinhape ehk aspartaat (moodustab 40% aspartaamist)
Mississippi Meditsiinilise Ülikooli professor Dr Russell L. Blaylock avaldas hiljaaegu raamatu, milles kirjeldab põhjalikult liigse aspartaadi tarbimisest tulevaid kahjustusi. Seejuures kasutab ta ligikaudu 500 teaduslikku viidet, et näidata, kuidas meie toidus sisalduvad üleliigsed vabad erutavad aminohapped (nagu aspartaat ja glutamiinhape (umbes 99% naatrium-glutamaadist on glutamiinhape)) põhjustavad tõsiseid neuroloogilisi häireid ning hulganisti teisi vastureaktsioone.

Kuidas aspartaat (ja glutamaat) kahjustavad inimest


Aspataat ja glutamaat toimivad närvideülekandjatena (neurotransmitters) ajus, aidates kaasa informatsiooni levimisele neuronite vahel. Liiga suur aspartaadi või glutamaadi kogus ajus hävitab teatud neuronid ära, lastes rakkudesse koguneda liiga suurel hulgal kaltsiumil. Selline üleküllastav juurdevool põhjustab omakorda suure hulga vabade radikaalide tekke, mis hävitavad rakke. Närvirakkude kahjustuse tõttu, mis on põhjustatud liigsest aspartaadist ja glutamaadist, nimetatakse neid erutustoskiinideks (excitotoxins), kuna nad sõna otseses mõttes erutavad või stimuleerivad närvirakud surnuks.

Aspargiinhape (aspartaat) on aminohape. Vabas olekus (kui ta ei ole seotud proteiinidega) tõstab ta vereplasma taset, mis suurendab aspartaadi ja glutamaadi taset veres, mis viib omakorda teatud ajuosades närviülekandjate arvu suurenemiseni. Aju kaitseb normaalses olekus teatud barjäär (blood brain barrier) liigse aspartaadi ja glutamaadi ning ka muudel toksiinide eest. Kuid sellisel juhul, kui vereplasma jms on suurenenud tasemega, siis see barjäär esiteks lapsepõlves ei arene täielikult välja, teiseks, ei suuda kaitsta kõiki aju osasid, kolmandaks, saab kahjustatud mitmete krooniliste ja vastuolude tõttu ning neljandaks, võimaldab liigsel glutamaadil ja aspartaadil ajju imbuda.
Liigne aspartaat ja glutamaat hakkavad aeglaselt neuroneid hävitama. Enne kliiniliste sümptomite ilmnemist jõuavad hävineda enamus (umbes 75% või rohkemgi) teatud piirkonna närvirakkudest. Suhteliselt uskumatu, minu arust.

Terviserisk erutustoksiinidest on väga suur inimkutele, rasedatele, vanuritele ning teatud krooniliste tervisehädadega inimestele. Isegi FASEB (Federation of American Societies for Experimental Biology), mis enamasti on Ameerikas FDAga ühel nõul, on esitanud avalduse: On väga ettenägelik vältida dieettoodete kasutamist, mis sisaldavad L-glutamiinhapet (L-glutamic Acid), rasedate naiste, imikute ja laste puhul. Kuna on olemas tõendid mitmete siesekretoorsete rektsioonide kohta, näiteks kõrgendatud kortisooli ja prolaktiini tase, erinevad vastureaktsioonid meeste ja naiste puhul viitavad samuti neuroendokriinsele (sisenõre-) seosele, tuleks vältida L-glutamiinhapet sisaldavaid toidulisandeid viljakuseas olevatel naistel ning ka inimestel, kel on tunnetuslikud häired (affective disorders)

Aspartaamis sisalduval aspargiinhappel on samasugused omadused kui glutamaadil. Hetkel käivad ägedad diskussioonid aspartaadi ja glutamaadi vastureaktsioonide üle.

2. Fenüülalaniin (50% aspartaamist)
Fenüülalaniin on tavaline ajus leiduv aminohape. Osadel inimestel (ühel 15 000st umbes) esineb selline geneetiline haigus nagu fenüülketonuuria, mis seisneb keha suutmatuses metaboliseerida fenüülalaniini. See viib ohtlikult kõrgete fenüülalaniini tasemeteni ajus, mis võib osutuda surmavaks. On tõestatud, et inimesed, kes tarbivad aspartaami, eriti just süsivesikutega koos, võivad saada samamoodi ohtlikult kõrge fenüülalaniini taseme ajus, kuigi neil seda haigust ei esine. Kõrge fenüülalaniini tase viib ka serotoniini (nn õnnehormoon) taseme languseni, põhjustades depressiooni. Eriti just inimeste puhul, kes regulaarselt tarbisid aspartaami.

Ameerikas tegi John Cook katse (artikkel "An Aspartame Nightmare" avaldati Wednesday Journalis). Ta hakkas jooma kuus kuni kaheksa dieetjooki päevas. Vastureaktsiooni sümptomid sellele algasid peavaludest ja mälu halvenemisest. Suurenes vajadus/sõltuvus aspartaami sisaldavate jookide järele. Tema seisund halvenes, algasid ulatuslikud meeleolu kõikumised ja vägivaldsed raevuhood. Kuigi ta ei kannatanud eelpool nimetatud geneetilise haiguse all, oli tema aju fenüülalaniini tase väga kõrge. Samuti märgati ebanormaalset aju funktsioneerimist ja ajukahjustusi. Peale aspartaamijookidest loobumist taandusid kõik sümptomid. (mind huvitaks, kuidas taanduvad ajukahjustuse sümptomid, kuna närvirakud teadaolevalt ei taastu....)

Fenüülalaniini taset ajus uurinud teadlased leidsid, et enim tõuseb see hüpotaalamuse, medulla oblongata ja corpus striatum piirkonnas.

Seega kaudselt võttes, suur aspartaami tarbimine tõstab tegelikult serotoniini taset suurendavate ravimite (nt Prozac) ning skisofreenia ja südamerabandust ärahoidvate ravimite müüki. Vandenõu?!

3. Metanool (puupiiritus (Pärnu mõne aasta tagust lugu mäletate?!)) (moodustab 10% aspartaamist)
Puupiiritus on surmav, paremal juhul pimedaks tegev alkohol. Metanool vabaneb aspartaamist seedekulglas kümotrüpsiini (chymotrypsin) toimel.

Keha metanooli omastamine suureneb oluliselt, kui tarbitakse vaba metanooli. Vaba metanooli saab näiteks aspartaamist, kui seda kuumutada 30 C (86 F) kraadini. See võib juhtuda näiteks aspartaamis sisaldava toote ebasobival hoiustamisel või kuumutamisel (mõne toidu osana, nt. kummikommid, mõni tarretis jms.) 1993.a. lubas FDA lasutada aspartaami ka sellistes toodetes, mida regulaarselt soojendatakse üle 30 C kraadi. Hoolimata mitmete teadlaste vastuseisust.

Metanooli puhul on oluline meeles pidada, et vastumürgiks sellele on etanool, mida leidub tegelikult enamasti kõigis metanooli sisaldavates toodetes. Seetõttu ongi aspartaam eriline, et siin on tegu ainult metanooliga (nn vaba metanool), ilma etanoolita, mis neutraliseeriks metanooli.

Metanool laguneb kehas sipelghappeks ja formaldehüüdiks. Viimane on surmav neurotoksiin, ega esimenegi väga süütu pole. Metanooli lubatav päevanorm on 7,8 mg. Liiter aspartaamiga jooki sisaldab umbes 56 mg metanooli. Aspartaamiga jooke rohkelt tarbivad inimesed saavad päevas isegi kuni 250 mg metanooli. Ja seda on väga palju !

Metanooli mürgituse sümptomid on peavalu, kõrvade kohisemine, uimasus, peapööritus, seedehäired, nõrkus, iiveldus, külma- ja kuumavärinad, mäluaugud, tuimus, käitumishäired, neuriit jms. Enimtuntud sümptomid on nägemishäired (udusus, nägemisulatuse vähenemine, pilgu teravustamise probleemid jms.). Formaldehüüd on tuntud kantserogeen, põhjustab nägemishäireid, häirib DNA replikatsiooni ning põhjustab sünnidefekte.

Kuna inimestel puuduvad mõned ensüümid, mis näiteks loomadel on olemas, siis loomkatsed aspartaami või metanooliga ei anna adekvaatseid tulemusi hindamaks ainete ohtlikkust inimestele.

Diketopiperasiin (diketopiperazine) on kõrvalsaadus, mis tekib aspartaami seedimisel (tegelikult tekib ka aspartaami sisaldavate jookide pikaajalisel säilitamisel juba pudelis). See väike sõber osaleb ajukasvajate tekkes, kuna sellest tekib seedekulglas vastavaid ühendeid (sarnased N-nitrosourea-le, mis on tugev ajukasvajaid põhjustav kemikaal). Otsene seos on siiski alles tõestamisel, kuna mõned tehtud katsed on korrektsuselt seatud kahtluse alla. Diketopiperasiini peetakse ka emakapolüüpide tekitajaks ning vere kolesterooli muutuste põhjustajaks.

Aitab pikast jutust, see, kes kogu teksti lõpuni viitsis lugeda, on väga tubli. Nüüd natike lisamaterjali:

The Deadly Deception of Aspartame by the FDA and Searle -> siin on antud mõningaid olulisi kuupäevi seoses aspartaamiga, väljavõtted raamatust The Deadly Deception.

Aspartame -- History of Fraud and Deception -> räägib meile aspartaami ajaloost veidi. Näiteks oli aspartaam kunagi Pentagoni biorelvade nimekirjas, kuna on sobilik just masside mõjutamiseks. Tänapäeval sisaldub aspartaam vähemalt 4000 tootes ning ainuüksi Ameerikas tarbib seda 200 miljonit inimest. Alates aspartaami avastamisest on selle ümber keerelnud intriigid, faktide kinnimätsimised ja kahtlased tehingud. Lisaks veel tuhanded inimesed, kes kaebavad erinevate sümptomite üle, mis on põhjustatud aspartaamist.
Lahesõja ajal katsetati aspartaami ka Ameerika enda sõdurite peal, tulemuseks nn Lahesõja sündroom, selle all kannatajaid on umbes 50 000.
Aspartaam sisaldub ka dieetjookides, kusjuures on tõestatud, et see põhjustab tegelikult suuremat kaalutõusu, kui dieetjookide mittetarbimine.

Governments Continue Suppression and Coverup on Aspartame -> see artikkel keskendub konkreetselt valitsuste tegutsemisele, faktide kinnimätsimisele ja kahtlastele toimingutele seoses aspartaami turulelubamisega.

Mary Nash Stoddard Reseach Findings on Dangers on Aspartame at Tesla Conference -> pajatab tehtud uurimustööst.

Aspartame -- Avoid It -> räägib tarbijakaitse poolt koostatud faktilehest, mis hoiatab aspartaami tarbimise eest ning annab nõuandeid, kuidas aspartaami vältida oma toidulaual. PS. Searle firma patent aspartaamile lõppes 1992.a. ning tänapäeval võivad kõik kasutada seda oma toodetes.

Aspartame: What You Don't Know Can Hurt You -> sarnane esimesele artiklile, mida ma refereerisin, mõnda asja on põhjalikumalt lahti seletatud, nt kaalutõusust seoses aspartaami sisaldavate dieetjookidega jms.

Aspartame: Weight Gain Myth -> veel rohkem ja põhjalikumalt kaalujälgimisest ja aspartaamist. Aktuaalne teema tänapäeval ülekaalulisusega võitlevas ja kaloreid lugevas maailmas.

Lõpetuseks: Articles on Aspartame -> veel pikem nimekiri aspartaamist rääkivatest artiklitest. Lugege kui veel jaksate ja rohkem teada tahate.

Aspartaami Informatsiooni Keskus Nii poolt, kui vastuargumente, müüte ja uudiseid, ehk siis kõike, mis aspartaamiga seotud.

Uuringu kirjeldus ja tulemused, uuriti aspartaami sõltuvust ja tarbimist.

Eesti keeles:
Soositud suhkruasendaja on ohtlik mürk

Aspartaami sisaldavad tooted

Aspartaam on oma olemuselt suhkruasendaja. Seda leidub dieetjookides, mitte ainult Coca - Colas, peaaegu kõigis närimiskummides, suuvärskenduspastillides, kihisevates vitaminiseeritud joogitablettides etc. Võimalik, et seda leidub ka magustatud konsetraadist valmistatud kergetes alkohoolsetes jookides. Samuti on aspartaami diabeetikutele mõeldud toodetes.


Aspartaami tunneb ära kas tähisest E951, vahtevahel on isegi juurde lisatud hoiatus - sisaldab fenüülanaliini, mis ongi aspataami mürgina toimiv komponent. Võimalik, et kõigil toodetel polegi aspartaamisisaldust isegi sildile märgitud.

Infot:
Wikipedia
EPL artikkel
Magus mürk
jne (google otsing)

Koguks siia teemasse kokku tooted, mis sisaldavad aspartaami, et teaks, mis poes riiulile jätta. Kui aspartaami sisaldusega toodetel klientuuri pole, lõpetatakse ka nende tootmine.


Nätsud
Orbit
Dirol
Eclipse
Hubba-Bubba rullinäts
Dermoshopi näts

Pastillid
Smint

Karastusjoogid
Dr Pepper
Coca-Cola Light
Coca-Cola Zero
Jaffa
Säästu Kali
Mulinaad
Aura ACE joogid (va. kiiviga variant ja progandiga variant). Uurisin silti ja ei märganud aspartaami koostiseloetelus. DV.
Aura Fresh joogid
Pepsi Max
Classic Cola
Lotte limonaad
Agua Fit Vanilla Ninja jook
Compal Light joogid
3 kopikat kali
Maamehe kali
Trip kõrrejoogid (jah, just need samad, mida paljud emmed oma vankrilastele joogiks annavad)

Muud tooted
Dermoshopi Suu ja kurgu toidulisand
Heliis siirup
Sana + kihisevad vitamiinitabletid
farmi kannujogurt va banaani
Teraflu palavikutee
Fervex palavikutee
Calcigran apelsinimaitselised tabletid
Nycomed 200 mg c-vitamiini tabletid
Actimel Fat Free tooteseeria

pühapäev, 24. aprill 2011

Ülestõusmise tunnistus

Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades, ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele, seejärel näitas ta ennast ühtaegu enam kui viiesajale vennale, kellest enamik on veel praegugi elus, mõned aga on läinud magama; siis näitas ta ennast Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele. Aga kõige viimaks näitas ta ennast ka minule kui äbarikule (ap Paulus).

Kristuse ülestõsusmine surnuist ei ole väljamõeldis, ega müüt, laialt levinud eksiarvamus, vaid põhineb ajaloolistel faktidel, tõenditel evangeeliumitest, muudest kritlikest allikatest, mittekristlikest allikatest; kuid piiblis leiab sellest sündmusest mitmeid ülestähendusi, mille on pannud kirja erinevad piibli autorid. UT autentsus on ammu lõplikult tuvastatud. Jeesus on tegelikult eksisteerinud ajalooline isik UT alusel ja ka teiste viidete alusel. Kristuse ülestõusmisest kirjutavad kõik evangeeliumid, aga ka mitmed kirjad. Kõige pikem tunnistus pärineb apostel Pauluselt, kes kasutab selle üleskirjutamisel ka kronoloogilist meetodit ja loetleb need isikud, kellele Kristus ilmus (toodud üleval). Te leiate selle 1Kr ptk 15 ja salmidest 1-8.

Vahel inimesed ütlevad, et Jeesus oli meeltesegane mees, kes väitis ennast Jumala oleva. Piibel kirjutab Jeesuse arvamused endast: Mt 14:61-64, Jh 10:33, 20:29. Kuid kui keegi teeb avaldusi ja väidab enese Jumala olevat, siis selliseid väiteid saab kontrollida. Jeesus kinnitas, et ta on Jumala ainusündinud Poeg, lihakssaanud Jumal. Ja sel juhul on vaid kolm loogilist võimalust: a) ta valetas ja teadis seda: b) ta valetas, oli siiras eksija, seega oleks ta meeltesegane inimene; c) ta rääkis tõtt. Kui Jeesuse väljapaistev õpetus on erakordne, mis inimese poolt on välja öledud ja sageli on see võetud riikides aluseks ja kehtestatud reegliteks, eriti moraaliküsimustes. Kas selline õpetus võib tulla petturilt või hullult? Jeesuse teod tunnistavad, et ta polnud hull, pettur, ega tavaline inimene, vaid suur isik, keda me võime järgida. Jeesuse iseloom, oli lahke, kaastundlik, omakasupüüdmatu, ta ei haletsenud ennast. Vana Testament on ette kuulutanud Jeesuse tulekut ja risti löömise päeval täitus neist 29 ennustust, ühelainsal päeval. Kristus on ainus isik, kellest on ette kuulutatud sajandeid enne tema sündimist, mida ei ole ette näidata mitte ühelgi religioonil, ei moslemitel, hindudel, budistidel ega kellegil teisel. Jeesus ei saanud olla kaval pettur, et seda kõike ette ära organiseerida. Ettekuulutuste hulk teeb selle võimatuks. Näiteks ta ei saanud kuidagi valida oma sünnilinna või matmiskohta ja selle asjaolusid. Jeesuse surnuist ülestõusmine on kristluse nurgakivi. Kristus ei ole surnud. Ta elab. Ta on väga elav. Ta elab ka läbi kristlaste ja kristlaste sees oma vaimu läbi. Kui ta suri ristil, täitsid sõdurid kõik kohustuslikud protseduurid veendumaks, et ta on surnud. Kui keegi oleks tahtnud varastada ära Kristuse surnukeha, siis oleks tal olnud põhjust seda kõigile näidata, mitte vastupidi. Sest tema surmaihu näitamine lükkaks ümber Jeesuse surnuist ülestõusmise, kuid meil on täna ette näidata vaid surilina, mida nägi juba Johannes (Jh 20:8) ja uskus. Ja Jeesus ilmus jüngritele. Hallutsinatsioon (reaalselt mitteeksisteeriva välise objekti tajumine) esineb vaimse pinge all inimestel, kuid jüngrid ja juudid kes teda nägid ei kvalifitseerunud. Jeesus ilmus jüngritele 11 korral 6 nädala jooksul. Nende sündmuste äkiline lõppemine kinnitab UT usutavust. Viirastus võib kangastuda ühel inimesel, kuid mitte kunagi samal ajal kahel või enamal inimesel. Jeesus ilmus korraga ka umbes 500 inimesele. Hallutsinatsioonid on subjektiivsed, mille taga pole objektiivset reaalsust, vaimu ei saa puudutada. Kuid Kristus sõi ja jõi korduvalt koos nendega pärast tema ülestõusmist surnuist, tunnistajad said puudutada Kristuse ihu. Kristlased ei pea selgitama ülestõusmist teaduslike meetodite abil. Ainus, mida kristlased tegema peavad, on see, et nad peavad tunnistama ülestõusmist, mis on ajalooline fakt, mis juhtus. Ülestõusmine on ajalooline sündmus. Ja selle vahetu mõju on tohutu kogu maailmale. Täna me tähistame kristlaste suurimat püha - Ülestõusmispüha. Kus sajad miljonid rõõmustavad selle üle kogu maailmas, erinevast rassist, erineva sotsiaalse taustaga. Nende inimeste elud said muudetud usu läbi. See on nende isiklik kogemus. Jeesus võitis ära surma ja kõik need asjaolud, muudavad selle vastuväited absurdseiks, ebalogilisteks ja mitteusutavateks. Jeesus on ülestõusnud surnuist, ta on tõesti ülestõusnud!

Lisaks lugemist:

Kristuse esimesed sõnad: olge rõõmsad!
Ülestõusmispüha, tähtsaim kristlik püha

Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud surnuist.

Õnnistatud ülestõusmispühi!

reede, 22. aprill 2011

Risti naelad

Suur Reede on Kristuse surmapäev. Kristus sureb meie eest ja toob meile lepituse. Jeesus ei surnud kellegi tundmatu pattude või inimeste pattude eest üldiselt, vaid just nimelt sinu ja minu pattude eest.

Ja kui nad olid teda küllalt teotanud, viisid Jeesuse välja, et teda risti lüüa. Ja nad viisid Jeesuse Kolgata-nimelisse paika - see on tõlgitult Pealuu paik. Ja nad lõid Jeesuse risti. Aga kell oli üheksa, kui nad ta risti lõid.

Risti naelad



Jeesus löödi risti selliste naeltega. Tel Aviv University.




Lisaks lugemist:
Are these the nails used to crucify Jesus?

neljapäev, 21. aprill 2011

Suur Neljapäev

Suur Neljapäev, Jeesuse viimane paasasöömaaeg, Püha Õhtusöömaeg, ühtsuse päev enne kannatamist. Jüngrid valmistasid paasasöömaaja ja õhtul oli Jeesus koos oma jüngritega.

Jeesus murrab leiba ja pakub veini.

Jeesus einestab viimast korda koos oma jüngritega. Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: see on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!



Samal kombel võttis ta ka karika ja ütles: see on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.

Jeesus pesi jüngrite jalgu.

Ja õhtusöömaajal olles, tõusis ta õhtusöömaajalt üles, pani oma kuue ära, võttis rätiku ning sidus selle endale vööle. Seejärel kallas ta vett vaagnasse ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, mis tal vööl oli. Peetrus ütles talle: mitte mingil juhul ei pese sina minu jalgu!



Kui mina sind ei pese, siis ei ole sul osa minuga. Kui ta nüüd nende jalad oli pesnud ning jälle lauda asunud, ütles ta neile: kui nüüd mina olen teie jalgu pesnud, siis tuleb teilgi pesta üksteise jalgu, sest ma olen teile andnud eeskuju.



Teener ei ole suurem kui ta isand ega saadik suurem kui see, kes tema on saatnud. Kui te seda teate, siis te olete õndsad, kui te nii ka teete.

Jeesus annab armastusekäsu.

Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist!

Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.

Meie oleme osa Temast ja tema osa meist!

kolmapäev, 20. aprill 2011

Rõõm kannatustes

Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast (Ap 5:41).

Kristuse jüngritel polnud rõõm võõras, nad on meile suureks eeskujuks, meil on neilt palju õppida. Eriti seda, kuidas nad oma elu ohvriks tuues kõigele vaatamata leidsid põhjust julgustada teisi ja olla ka ise rõõmsad. Piibel räägib palju jüngrite kannatustest, aga selle juures võime näha, et jüngrid rõõmustasid kannatustes üliväga. Kuidas on see võimalik? Kuidas on võimalik kannatustes olla rõõmus ja jääda rõõmsaks?

Piibel tõotab: “Aga kui te peaksite kannatama õiguse pärast, siis olete õndsad.” Kuidas siis nii, kas me peaksime otsima kannatusi. Ei! Aga, millest siinkohal räägitakse?

Mis juhtus, või juhtub siis, kui sa kannatad Kristuse nime pärast?

Piiblist loeme, et me oleme õndsad?! Aga kas oleme õndsad (Mt 5:10-12 või 1Pe 3:14)? Teisal kirjeldab ap Paulus, et nõtruses saab vägi täielikuks. Ta ütleb: “Nii ma kiitlen meelsamini oma nõtruses, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale.” Millest ta räägib? Ta ütleb, et kui ma olen nõder, siis tuleb minu peale vägi, 2Kr 12:9. See laskub elama. Probleemi korral tuleb Pauluse peale elav vägi. See sama elav vägi saab koguni täielikuks Paluses. Ja 10 salmis ta kirjeldab, et “seepärast mul ongi hea meel nõtruses”. Nõtruses tõusis Pauluse meeleolu, see tõusis kohe, kui ta sattus probleemidesse Kristuse pärast; vägivalla alla, hädadesse, tagakiusu ja ka ahistusse. Kokkuvõtvalt ütleb ta “kui ma olen nõder, siis ma olen vägev.” Millest Paulus räägib? Mis asi see oli mis laskus elama ja sai täielikuks ap Pauluses ja tõstis ta meeleolu ning tegi Pauluse vägevaks või nagu alguses lugesime Ap 5:41, et apostlid rõõmustasid, et neid oli väärt arvatud kannatama teotust Kristuse nime pärast. See oli midagi väga reaalset.

Vaatame veel ühte kohta, kus ap Paulus räägib pikalt talle osaks saanud nõtrusest, see on 2Kr 7:4-16, kuid pane tähele 4 salm. Kõigi loetletud katsumuste keskel ta ütleb korintlastele: “Mul on rohkelt julgust teie ees, mul on teie üle palju kiitlemist, ma olen täis lohutust, mul on ülekülluses rõõmu igas meie kitsikuses.” Paulus oli täidetud Püha vaimu lohutusega. Tal oli igas kitsikuses ja nõtruses ülekülluses rõõmu. Paulus rõõmustas kannatustes ülirohkesti. Ta koges seda reaalselt, ta ütles, et tema peale laskus elama vägi, see täitis ta üliküllusliku rõõmuga.

Peetrus ütleb (1Pe 4:14): “õndsad olete teie, kui teid teotatakse Kristuse nime pärast, sest siis hingab teie peal kirkuse Vaim, Jumala Vaim”. Seda kogetakse reaalselt.

Kui Stefanos vangistati, siis piibel kirjeldab seda sündmust järgmiselt: “Ja kui kõik Suurkohtus istujad teda ainiti vaatasid, nägid nad tema palge olevat otsekui ingli palge”, Ap 6:15. Stefanose peal hingas kirkuse vaim, ta oli vägev nõtruses, ta sai niivõrd täidetud, et hukkamise hetkel palvetas “Issand, ära pane seda neile patuks” (Ap 7:60).

Kannatused olid jüngritele rõõmustamise põhjuseks. Kuid mitte alati pole see nii ja ei olnud ka varem. Jeremija kurtis oma kurba saatust Jumalale (Jr 20:7). Ta ütleb: “ma olen iga päev olnud naeruks, kõik pilkavad mind.” Kes teda pilkasid? Eks eelkõige need kellega ta suhtles; aga ka usklikud. Nutulauludes on kirjas üks huvitav tsitaat: “ma olen unustanud mis on õnn.” Võimalik, et Jeremija arvas, et prohveti ametiga kaasneb maine austus - kes teab? Ent Jumal korrigeeris teda. Nii võib olla inimestel vale ettekujutus ka täna või arusaam kristlasest ja austamisest. Inimesed peaksid jüngreid austada, ent me teame, et kristlasi pilgatakse, mõnitatakse ja alandatakse Kristuse nime pärast. Sellesse võib suhtuda kaht viisi. Nii nagu Jeremija või nii nagu Stefanos või Paulus või ka Jaakobus. Jaakobus leiab, et kiusatused s.h kannatused on rõõmustamise põhjuseks, Jk 1:2. Miks meie ei rõõmusta? Miks arvatakse, et kannatused ei too rõõmu?

Vaadates neid kannatuste sündmusi võib näha ühtset tunnust, mis neid kirjeldatud isikuid läbib. See on hea suhe Jumalaga. Läbi ühenduse Kristusega, olid nad ühendatud ka kannatuste puhul. Kuid Kristus üksnes ei kannatanud, vaid koges ka rõõmu. Ta sai oma inimlikkuses osa ka rõõmust, mida kogeme ka täna, kus kannatuse ajal tuleb kristlase peale Jumala vaim ning lohutab teda.

Ka meie peale tuleb Jumala Vaim, siis Jumala lähedus võimaldab üle elada mitte üksnes kiusatusi, vaid saada rõõmsaks. See kehtib ka pööratud tähenduses. Kui meil on hea suhe Jumalaga, ent puuduvad kannatused, siis meie peal ei pruugi olla seda erilist rõõmu, mis kaasneb kannatusega.

Peetrus ütleb, et kristlased võivad katsumustes, uskudes Kristusesse, „rõõmustada üliväga kirgastatud rõõmuga“ 1Pe 1:8.

Kristlased kellel on tulnud rohkesti kannatada oma usu pärast, on sageli kogenud seda üleloomulikku rõõmu enesesse tulvavat. „Üksi oma kongis,“ kirjutas evangelist Richard Wurmbrand, „külmas, näljas ja räbalais, ma tantsin rõõmu pärast igal ööl. Mõnikord olin ma nii täidetud rõõmuga, et tundsin, et lõhken, kui ma ei anna sellele väljapääsu.“

Richard Wurmbrand sündis 24. märtsil 1909 juudi perekonnas. Tema isa suri, kui ta oli üheksa aastane. Richard tuli Rumeeniasse 15 aastaselt. Aastal 1955 okupeeris Nõukogude võim Rumeenia ja kehtestas kommunistliku reziimi ja te värvati armeeteenistusse. Kui valitust kehtestas kontrolli kirikute üle, löi ta pöranda aluse teenistuse, mille tõttu ta arreteeriti 29. veebruaril 1948. Tema naine arreteeriti 1950 ja hoiti sunnitööl 3 aastat Doonau kanali ehitusel. Richard vabanes vanglast 1956 aastal, pärast kaheksa aastat kestnud kinnipidamist, millest kolm aastat ta pidi viibima üksikkongis. Teda hoiatati, et ta ei jätkaks jutlustamist, kuid ta ei hoolinud sellest. Ta arreteeriti uuesti 1959 aastal ja mõisteti vangi kahekümne viieks aastaks, kus teda pidevalt peksti ja piinati. Lõpuks, 1964 aastal määrati talle amnestia. Avalikkuse tähelapanu tõi talle tunnistus, kus ta telesaates võttis särgi seljast ning näitas piinamise tegajärjel seljale ja ihule tekkinud sügavaid arme, mida ühtekokku oli 18 . Ta sai tuntuks kui „põrandaaluse kiriku hääl,“ tehes palju tööd tutvustamaks kristlaste tagakiusamist kommunistlike riikide poolt. Ta avaldas oma nägemuse, et Marx oli satanist teoses „Marx ja Saatan“. Hiljem sai tema uueks nimeks „märtrite hääl,“ et aidata tagakiusatuid kristlasi muudes kohtades, eriti islamimaades. Pastor Richard Wurmbrand veetis vangistuses kokku neliteist aastat, komministliku reziimiga Rumeenias. Ta on kirjutanud mitmed raamatud: „Alone With God: new Sermons from Solitary Confinement,“With God In Solitary Confinement,“ „Tortured for Crist,“ “If That Where Christ, Would You Give Him Your Blanket“ jt

Milline võimas tunnistus kristlikust usust, kus mitte miski ei või meid lahutada Jumalast ja tema armust.

Kristlased on läbi sajandite leidnud ja kogenud, et Jeesus tõepoolest annab oma tõotatud rõõmu kogu selle täiuses ning et keegi ei saa seda rõõmu neilt ära võtta.

Paljud kristlased ei koge kunagi kannatustes rõõmu. Nad ei usu, et see on võimalik, sest nad ei tea seda. Nad on kogenud, et kannatustes pole midagi head. Kui neist said kristlased, siis arvavad ikka veel samamoodi, et kannatustes rõõm puudub.

Kui me oleme üksnes pisut osa saanud kannatustest, mida Kristus koges ja sel juhul on ka rõõm mõõdukas. Aga nüüd, kui meie osaks saab peksmist, piinamist ja kõike muud hullemat, siis Jumal lisab rõõmu. Just sel hetkel peame lausa rõõmuks kõikvõimalikke probleeme Kristuse nime pärast. Stefanose pale muutus kirkaks eriolukorras.

Kannatused on erilised sündmused ning Jumal lisab rõõmu rohkelt, just nii palju kui vaja, et suudaksid taluda. Vähese troosti korral vähem lohutust, aga rõõm suureneb niipea, kui kannatus suureneb, nii kasvab Jumala lähedus ja rõõm usklikus.

Mida enam kannatad, seda enam Jumal on koos sinuga, seejuures ei lase Jumal kedagi rohkem kannatada, kui see suudab kanda. Kes rohkem talub, saab rõõmu rohkem, et kõik oleks tasakaalus.

Paulus räägib sellest 2Kr 11:23-33 salmides ja ka 2Kr 7:4. Mida ta ütleb? Ta tunnistab, et mida rohkem kitsikusi oli, seda enam ta täideti lohutusega. Tsiteerin: “Mul on ülikülluses rõõmu igas meie kitsikuses.” Üliküllus, s.t et ta oli varustatud rohkem kui kunagi ta vajas. Jumala printsiip asjade korraldamisel on – igale ühele tema vajaduste kohaselt ning üle ta palvete.

Paulus tõdeb (2Kr 8:2), et rohked katsumused, millega neid (Makedoonlasi) on läbi proovitud, on andnud neile ohtrasti rõõmu ja nende põhjatu vaesus kasvas siiraks headuse rohkeks rikkuseks.

Paulus ütles, et nõtruses laskus Kristuse vägi elama ta peale (2Kr 12:9-10) ja seepärast ongi tal hea meel nõtruses, vägivalla all, hädades, tagakiusus ja ahistuses Kristuse pärast, sest kui ta oli nõder, siis ta oli vägev. Ta oli täidetud Püha Vaimu väega, et võis rõõmustada ja kõiki katsumusi kogeda ilma kartuseta täidetud ülirohke rõõmuga. Kristuse vägi ja armastus ajab kartuse välja (1Jh 4:18).

Kannatused Kristuse nime pärast ja rõõm ei ole vastandid.

Ühest küljest me võime hõisata suurest rõõmust, et kannatustes suureneb Jumala vägi ja see annab jõudu, Jumal täidab üleloomuliku rõõmuga – Jumal on meiega igal ajal, ent teisalt võime hõisata – meie palk on suur taevas! See on taevas (Mt 5:12). Siin on meil ahistamist ja kannatamist, küllap palju vähem kui Kristusel, kuid taevas ootab meid ees väärikas tasu. See on tõesti suur. Ole selle kõige üle väga rõõmus!

Palju rõõmu!


esmaspäev, 18. aprill 2011

Bob Dylan: Are You Ready?


















Pildil: Bob Dylan Azkena Rock Festivalil, 2010.

Proovisin leida Bob Dylan´i laulu "Are You ready?" originaalesitust, kuid kahjuks ei õnnestunud. Kuid leidsin sellest väga põneva versiooni, mida interpreteerib Fairfield Four. Siin see on, kuulake ja nautige!



Laul "Are you ready?" ilmus Bob Dylani albumil "Saved" aastal 1980.

Laulu sõnad:

Are you ready, are you ready?

Are you ready, are you ready?

Are you ready to meet Jesus?
Are you where you ought to be?
Will He know you when He sees you
Or will He say, “Depart from Me”?

Are you ready, hope you’re ready
Am I ready, am I ready?
Am I ready, am I ready?

Am I ready to lay down my life for the brethren
And to take up my cross?
Have I surrendered to the will of God
Or am I still acting like the boss?

Am I ready, hope I’m ready

When destruction cometh swiftly
And there’s no time to say a fare-thee-well
Have you decided whether you want to be
In heaven or in hell?

Are you ready, are you ready?

Have you got some unfinished business?
Is there something holding you back?
Are you thinking for yourself
Or are you following the pack?

Are you ready, hope you’re ready
Are you ready?

Are you ready for the judgment?
Are you ready for that terrible swift sword?
Are you ready for Armageddon?
Are you ready for the day of the Lord?

Are you ready, I hope you’re ready

Bob Dylan saab 24. mail 70 aastaseks. Palju õnne vanameistrile!

Vanameister Zimmy´l on käsil kontsertturnee, mis toimub üle kogu maailma. Näiteks homme esineb ta Austraalias, Adelaides ja ka paljudes teistes Austraalia linnades. Euroopas avaneb esimene võimalus teda kuulata 18. juunil Londonis (Londoni kontserdile on piletid veel saadaval!). 20. juunil astub ta üles ka Tel Avivis, Ramat Gan Stadiumil. Pärast seda 22. juunil Milanos, Itaalias. Vt lähemalt Bob Dylani kodulehelt.

Loe lisaks: Bob Dylan: Tangled up in (Israeli) Jews

Bob Dylan: Saved



Saved

I was blinded by the devil
Born already ruined
Stone-cold dead
As I stepped out of the womb
By His grace I have been touched
By His word I have been healed
By His hand I’ve been delivered
By His spirit I’ve been sealed

I’ve been saved
By the blood of the lamb
Saved
By the blood of the lamb
Saved
Saved
And I’m so glad
Yes, I’m so glad
I’m so glad
So glad
I want to thank You, Lord
I just want to thank You, Lord
Thank You, Lord

By His truth I can be upright
By His strength I do endure
By His power I’ve been lifted
In His love I am secure
He bought me with a price
Freed me from the pit
Full of emptiness and wrath
And the fire that burns in it

I’ve been saved
By the blood of the lamb
Saved
By the blood of the lamb
Saved
Saved
And I’m so glad
Yes, I’m so glad
I’m so glad
So glad
I want to thank You, Lord
I just want to thank You, Lord
Thank You, Lord

Nobody to rescue me
Nobody would dare
I was going down for the last time
But by His mercy I’ve been spared
Not by works
But by faith in Him who called
For so long I’ve been hindered
For so long I’ve been stalled

I’ve been saved
By the blood of the lamb
Saved
By the blood of the lamb
Saved
Saved
And I’m so glad
Yes, I’m so glad
I’m so glad
So glad
I want to thank You, Lord
I just want to thank You, Lord
Thank You, Lord

Eessõna

Siinkohal avaldan 2 lõiku eessõnast, mis on kirja pandud 15.09.2009 alljärgnevas:

See raamat on pühendatud neile, kes jäävad maha esimesel ülesvõtmisel, Kuningate Kuninga, Isandate Issanda, Jeesuse Naatsaretlase teisel tulekul. Et anda julgustust, õpetust ja lootust katsumustes, mis siin maapeal on juba ammu ette määratud ja sünnnib sel raskel kannatuste ning tagakiusu perioodil peale ülesvõtmist.

On tõsiasi, et katsumused ja rõõm pole vastandid, et ka katsumustes peitub mitmeid tagajärgi, mille üle on põhjust rõõmu tunda. Seda on paljud kristlased tõestanud oma eludega läbi sajandite, ja olnud meile usu eeskujuks, kuna hirmudel ja pahedel polnud enam võimu nende elude üle. Jäägu usukangelaste südamete poolt kantud usk ja ustavus Jumalale imponeerima ka sind, armas lugeja. Kinnitagu see raamat Jumala piiritut headust ja Tema head tahet kogu inimkonna suhtes ning avagu rohkesti uusi rõõmustamise allikaid. Pea vastu lõpuni!

reede, 15. aprill 2011

Püha Vaimu rõõm

Püha Vaimu rõõm on kõigist rõõmudest suurim ja tunne, mille taga on Jumal.

Jeesuse Kristuse läbi me saime teada, et Jumal on üks, kuid esineb kolmes isikus, et Jumal armastab oma ainusündinud Poega ja Poeg armastab taevast Isa, et see täiuslik suhe on nii ühtne ja võimas, et selle pidev nendevaheline ilming väljendub kolmandas isikus – Pühas Vaimus. Püha kolmainsuse kolmandas isikus, kelle saavad kõik need, kes võtavad vastu Poja. „Ja jüngrid said täis rõõmu ja Püha Vaimu“ Ap 13:52. Püha Vaim toob rõõmu kõigile. „Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning nad said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks“ Ap 13:48. Jumala riik on „õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus“ Rm 14:17.

neljapäev, 14. aprill 2011

Ofra Haza: Yerushalaim Shel Zahav

Rõõmu rõõmu peale

Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks, Johannese evangeelium 15:11.

Piibel on läbi kastetud kiituse ja rõõmutsemise atmosfäärist. Patukahetsus, alandus, karistus, kannatus, tagakius – kõik see on olemas. Kuid koos patukahetsusega, Jeesuse Kristusesse uskumise ja Püha Vaimu täiusliku liikumisega saab Uue Testamendi kristlane tajuda niisugust armastust, mis ületab tunnetuse; ja tunda rõõmu, mis on täielik; elu vaimus ja rahu Jumalaga, mis on üle kogu mõistmise, mida kaasaegne maailm mitte kunagi ei saa anda, aga ka mitte ära võtta. Selline elu on täis ülivõrdeid.

Nelipühapäeval saabus Vaimu väljavalamine. Jumala Vaim kastis jüngrid läbi nii põhjalikult, et see muutis nende hirmu ülevoolavaks rõõmuks, et nad peatamatult läksid kõikjale rõõmustades, ülistades Jumalat, tunnistades kõigile Kristusest. Mitte miski ei suutnud neid peatada, mitte nende kristlaseks saamise teoloogilise tõsiasja tõttu, vaid Püha Vaimu välja valamise tõttu, mis oli saanud nende isiklikuks kogemuseks.

Kas me peaksime range täpsusega rõhutama jüngrite elamuse olemust või püüdma seda ära selgitada? Kindlasti mitte. See oli kõigil erinev. Nad täideti Püha Vaimuga ning nad hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu vaim neile andis rääkida, igaüks kuulis räägitavat oma sünnimaa murret. Korraga nad rääkisid teiste rahvaste oma keeltes Jumala suuri asju. Rõõmusõnum pidi jõudma kõigile rahvastele nende endi keeles.

Kas me peaksime kartma seda elamust? Kuidas me võiksime omada elavat suhet elava Jumalaga ilma tunnetedeta? Kuidas me võiksime kummardada Jumalat vaimus ja tões ilma mingi elamuseta?

Üks võimalik seisukoht on: me peaksime hoiduma elamuste taotlemisest elamuse endi pärast. Kas sellele seisukohale leiab piiblist alust. Ei leia. Selle kohta ei leia mõistliku alust, miks peaks inimene mitte taotlema tundeid tunnete pärast. Näidake mulle inimene, kes keelduks rõõmustamast, kui tal see võimalus on ja ma näitan teile sada inimest, kes kõik rõõmustavad koos rõõmsatega. Rõõm on nakkav. Seda pole kunagi liiga palju. Kui te kohtate inimest, kes on rõõmus, siis teid tõmbab nagu manetiga tema poole. Ka teie tahate saada osa tema rõõmust. Öeldakse et jagatud mure on pool muret, kuid jagatud rõõm on kahekordne rõõm.

Sestap me peaksime mitte üksnes rõõmu otsima, vaid ka seda rõõmu pakkuma kõigile. Hing toitub rõõmudest. Rõõm teeb inimese tugevaks. Kas keegi tahab ikka veel väita, et me peaksime hoiduma elamuste taotlemisest. Milleks? Et meie hing nõrkeks ja kuivetuks! Kogu piibel räägib meile - alates Vanast Testamendist kuni Ilmutuse raamatuni, et „saage rõõmsaks,“ „rõõmustage , rõõmustage alati,“ „tundke rõõmu“. Kas me tunneme rõõmu? Kas me teame, mida rõõm tähendab? Milleks seda vaja on?

Kui küsida inimeselt, kas sa oled rõõmus? Siis kui tihti me kuuleme, ei ole. Ma ei tunne midagi. Miks sa ei tunne seda, millest kogu piibel kirjutab, mida said tunda tema rahvas, mida peaks tundma ja teadma iga uuestisündinud kristlane, kellele Jeesus on patud andestanud. Sa võibolla ütled, jah, ma tean seda, ma olen ju kristlane, ma olen päästetud. Aga millest? Millest sa oled päästetud, kas sa üldse mõistad seda? Võibolla sa polegi kuulnud, millest Jeesus meid tegelikult päästnud on. Tõenäoliselt pole sa kuulnud ka rõõmust midagi. Võibolla oled sa hirmul tuleviku ees, on palju muutusi ja võibolla sa kardad, mis saab sinust edasi.

Sa ütled, ma tean seda kõike. „Hea küll, kui sa kõike seda tead, siis sa oled „kõik“ kätte saanud. Siis ma lihtsalt küsin, miks te olete siis veel sellised, nagu te olete? Kurvad ja masenduses. Kui te olete kõigest aru saanud, siis miks olete siis nii vähe Uue Testamendi usklike sarnased? Kus see siis on, küsin ma?“

Peame teadma seda, et Jeesus mõistab meid. Tema esimene sõnum pärast ülestõusmist oli „Olge rõõmsad!“

See ei olnud kerge kaaluga tervitus või rõõmu sedastamine, tõsiasja nentimine, vaid selle sügavam tähendus kutsus üles tegutsema. See on Jeesuse üleskutse!

Oli põhjust, sest võime lugeda: naised nutsid, jüngrid tundsid hirmu. Tulevik näis lootusetu. Küsimus, mis neist saab, keerles iga uskliku peas. Jeesus nägi seda läbi, et nad olid pikaldased taipama. Ka täna peame tõdema seda paljude rahvaste juures, kus ta oma Vaimu läbi tegutseb.

Esimene kiri tessalooniklastele rõhutab;„rõõmustage alati.“ Jumal juhib oma sõna kaudu ja räägib seda kõigile ka täna.

Kui rõõm pidi saama täielikuks, siis mida siinkohal algkeeles mõeldud on? Kreeka keelne sõna pleroo puhul on tegemist tegusõnaga, see tähendab pilgeni täitmist, täide viidud ja rahuldatud. Jeesus ütles, et meie rõõm saaks täielikuks, ehk meil on seda, me oleme rahul ja pilgeni täidetud. Rõõmu on täiel määral.

Kõigepealt on küsimus ju selles, kas see rõõm on meis? Kas meil seda üldse on? Kui on, siis kui palju seda on? Kas see on nähtav ka teistele? Kas ma seda jagame teistele?

Jumala tõotus on: minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.

Siinkohal annab Jeesus lubaduse, et me saame Tema rõõmu ja saame lisaks, rõõmu rõõmu peale.

Meil on täielik õigus kogeda Jeesuse rõõmu ja seda kogeda korduvalt ning kogeda seda rikkalikult, nii palju, et me oleme sellest täidetud. Seda saab olla nii palju, et seda n-ö üle ääre loksub. Seda saab olla nii palju, et me saame seda välja jagada neile, kellel sellest vajaka jääb.

Kas pole imeline Jumal? Kõigepealt annab oma rõõmu ja siis lisab seda juurde, rõõmu rõõmu peale nii rohkesti, et me võime olla sellest üle ujutatud, selles supelda, pakkuda seda teistele ja olla rõõmust rahuldatud.

Püha Vaim ei ole luksus! Rõõm ei ole boonus, mida aeg ajalt antakse, et produtseerida eliitkristlasi. Rõõm ja Püha vaim on igale jumalalapsele elulise tähtsusega, vajaduseks, mis täidab jumalarahvast, on enam kui vaid lootus.

kolmapäev, 13. aprill 2011

Pruut, ära ole kurb!

"Rõõmustagem ja hõisakem ja andkem talle au, sest Talle pulmad on tulnud ning tema naine on ennast seadnud valmis," kirjutab llm 19:17. Tema naine on ennast seadnud valmis. Tema pruut on seda päeva kaua oodanud ja teinud ettevalmistusi ja meil ei ole põhjust mitte üksnes rõõmustada, vaid hõisakem! Pruut, ära ole kurb!

Kui ma olin noor, siis ühtelugu vanemad manitsesid oma lapsi vanasõnadega ja üks neist, mida sageli korrutati oli see: ära hõiska enne õhtut!

Ära hõiska enne õhtut tähendas etteheidet, "laps, ära rõõmusta!" Selline karm ja põhjamaine mõtteviis ei saa kergelt ununeda, eriti siis, kui seda nõuka ajal maast madalast pealuu sisse tambiti. Eestlane ei tohi ette rõõmustada! Vähemalt enne, kui asi peos on.

Kuid piibel ütleb, rõõmusta! Põllumees külvab ja ootab oma kallist põlluvilja ja ta ei teeb seda usus. Ta ei ütle, ära hõiska enne õhtut! Enne kui vili käes on.

Kristlased on kutsutud Talle pulma! Ja pruudi rõõm kasvab iga päev. Sest ta teab, tema peigmees on tulemas. Ta ei ütle: "Ära hõiska enne õhtut! Kuna peigmees pole oma jah-sõna veel öelnud!" Sestab rõõmusta! Varsti saab kogu maailm teada pulmadest. Tänu Jumalale!

Võib-olla sa ei tea mida tähendab olla pruut, sa pole abielus.

Kuid pruut, kes valmistub pulmadeks, ei ole masendunud ja meeleheitel. Ta on välja valitud!

Piibel kirjutab, et ta riietub säravasse puhtasse peenlinasse (Ilm 19:8). Ta ei pea kurvastama! Ta ootab seda päeva suure rõõmuga. Ta teeb ettevalmistusi ja ta süda on rõõmu täis. Seetõttu, ära ole masenduses. Sinu peigmees on "Kuningate Kuningas ja isandate Issand" ja ta tuleb.

Rõõmustagem ja hõisakem!

Ja minge nüüd kutsuge pulma, keda te iganes leiate!

teisipäev, 12. aprill 2011

Israel: Netanyahu Warns 2nd Freedom Flotilla May Spark Middle East Situation

Israeli Prime Minister Benjamin Netanyahu warned Monday that Second Freedom Flotilla which will set sail toward Gaza Strip next month may fuel the situation in the Middle East, calling on the European Union to ban its voyage to the coastal enclave, describing it as “provocative”.

Further, Netanyahu claimed during his meeting with European ambassadors today that, “there is no humanitarian crisis in Gaza as population there are not short of anything,” according to Radio Israel.

Turkish-Israeli ties have much soured following Israel’s latest attack on the Freedom Flotilla convoy at the end of last May which caused the killing and injury of dozens of Turkish activists. Radio Israel quoted Netanyahu as saying that, “some bodies are making efforts to send an international flotilla of ships to Gaza may be by the end of next May or the beginning of next June.”

Netanyahu appealed to European ambassadors to convey a message to their respective governments to stop this convoy before setting off from the European seaports.

He also described such convoy, “not as a peaceful one, but as a provocative that may fuel the situation in the region as a whole,” adding that, “whoever wants to preserve calm and tranquillity, he should be keen on withholding such provocation.”

“I think that it is our common interest to stop the movement of such fleet, ” adding that, “those who aspire to peace and calm must do their best to prevent such provocation.”

Lisaks lugemist: Iisraeli soovitakse rünnata juba 15. mail!

Ülesvõtmise kohutav tõik

Kui toimub ülesvõtmine, kus Jeesus tuleb oma taevaste väehulkadega ja kristlased võetakse üles, juhtub midagi kohutavat. Kohutav pole see, et kristlased ühtäkki kaovad ära, vaid koos kristlastega kaob maailmast veel midagi, mida inimesed võisid varem kogeda.

Piibel kirjutab, et Jumal on armastus ja Tema Pojas on see saanud nähtavaks, Kristus näitas, milline on Jumala armastus. Püha Vaimu läbi on see valatud kõigi usklike südamesse ja kristlaste ihud on Püha Vaimu tempel. Sestap usklike elude läbi saab nähtavaks Jumala armastus - agape, need on teod armastuse motiividel.

Ülestõusmisel juhtub aga midagi kohutavat, koos kristlastega kaob maailmast Jumala armastus, rahu ja Püha Vaimu rõõm, kuna Püha Vaimul pole enam templit, pole usklikke, kelle elude läbi ennast nähtavaks teha.

Sestap piibel kirjeldab, et kurjus võtab võimust. Kuna pole enam tasakaalustavat jõudu, mis takistaks kurjuse levimist.

Kuid mõned Püha Vaimu viljad jäävad alles. Alles jääb piibel, mis on Jumlala sõna. Alles jäävad kirikud, mis ehitati Jumala teenimiseks, aga need on tühjad. Alles jääb ka vaimulik kirjandus, mis on paberil, kuid kurjuse tahtel püütakse seda kõike hävitada.

Kas internetis avaldatud jääb alles? Ma kardan, et ka see pannakse kinni väga kiiresti.

Maha jäävad need inimesed, kes kahtlesid Jumalas, ei võtnud teda tõsiselt või elasid patus selle päevani, kui toimus ülesvõtmine. Väga kahju!.

Kui kõrvaldatakse see, mis takistas pimeduse levimist, kaob armastus ja rahu, kuid kogu maailma täidab kahjurõõm (eestlased teavad väga hästi, mida see termin sisaldab), rõõm sellest, et osad usklikud jäid maha. Neid hakatakse selle võrra rohkem ahistama. Nad peavad ennast varjama elu eest!

Piibel kirjutab, et rõõmu ei võeta ära. Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära Jh 16:22. Kuid see kehtib päästetutele. Neile kes Jeesuse vastu võtsid. Need said maapeal kogeda Püha Vaimu rõõmu, saavad nüüd seda kogeda ja igavesti. Nende rõõmu tõesti ei võeta neilt ära. Proovi mõelda, kui suur on rõõm kui sa oled Taevas! Sind päästetetakse lõpuaja kohutavatest sündmustest. Sa oled rõõmus oodates oma päästet - Jeesuse tulekut, ja võid seda olla igavesti. Võimas!

Koos armastuse, rahu ja rõõmuga kaob maailmast ka lootus. Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes! Rm 15:13. Sest see on Püha Vaimu väes! Püha Vaim kaob koos kristlastega, sest kõrvaldatakse see, mis takistab kurjust. Püha Vaim on kinnitanud teid oma pitseriga lunastuspäevani (Ef 1:13-14; 4:30), olulise kindlaksmääramiseks Kristuse päevani (Fl 1:10). Omandi lunastamiseni!

Ja alates sellest ajast, kui kõrvaldatakse alaline ohver ja sinna pannakse hävituse koletis, on 1290 päeva, kokku 1335 päeva alates ülesvõtmisest ja siis tuleb lõpp!

Aga sina mine vastu oma päästele! Rõõmusta!!!

Lisaks lugemist: Millest sind päästetakse?


pühapäev, 10. aprill 2011

Israeli soovitakse rünnata juba 15. mail!

Järgmine oluline sündmus Lähis-Idas toimub mai keskel, kui Iisraeli lähedal toimub flotilla.



Flotilla korraldamisega pannakse Iisrael väga keerulisse olukorda, kuna Gaza vetesse saadetakse seekord 20 laeva (!), peamiselt laevad euroopast, 14 Euroopa maad. Nendega liitub 1 laev USA-st. Aga alused ka Aasiast, Kanadast ja Lõuna-Ameerikast. (Praeguseks (12.04.11) on teada, et osaleb 20 laeva).

Flotilla on operatsioon merel. Eelmine Gaza flotilla toimus 31. mail 2010, mille korraldasid türklased "inimõiguste" katte varjus ("Gaza Freedom Flotilla"). Selles osales kuus laeva.

Samaks ajaks on araablastel tehtud üleskutse kolmandaks intifadaks.

Intifada
(انتفاضة intifada (t)) on araabiakeelne sõna, mis tähendab sõna-sõnalt "shakking off" (maharaputamist), kuigi see on tavaliselt inglise keelde tõlgitud kui "ülestõusu" või "vastupanu" või "mäss". Seda kasutatakse sageli siis, kui on sobiv aeg hakkata vastu Iisraelile.

Seekordne kolmas indifada on ülekutse rünnata Israeli
, seda juba 15. maiks! Pange tähele, see sündmus leiab aset juba juba kuu aja pärast!

Seekord jääb ajastus täpselt Israeli Iseseisvuspäevale (14. mai) ja enne seda on Shoa päev, millega mälestatakse koonduslaagrites hukkunuid juute ja kogu Iisrael leinab.

Nagu näha, on ka ajastus valitud meelega selline, et Israeli provotseerida. Ka on Iisrael ametlikult teatanud ja võtmud ühendust Euroopa Liiduga, kuna teadaolevalt ei ole selline meremanööver rahumeelne ning Israel peab kasutama jõudu, kui see "saadetis" tuleb. Euroopa Liit esitas nõude ÜRO-le, et nad ei aktsepteeriks Iisraeli abipalvet ja koostöö soovi.

Gaza veed on seaduse järgi Israeli kontrolli all kuna seal kehtib sõja olukord, siis Israelil on täielik õigus peatada ja läbi kontrollida kõik kahtlaseid saadetised.

Lisaks lugemist: Israel: Netanyahu Warns 2nd Freedom Flotilla May Spark Middle East Situation

reede, 8. aprill 2011

Itaalia viitab piibli sündmuste arenemisele

Eestist vaadatuna tunduvad Lähis-Ida sündmused kauged ja nii mõnigi on küsinud, kuidas see ikka meisse puutub?

Israelist ja Itaaliast paisavad need arengud teisiti - seda olukorda tunnetab vägagi hästi kohalik rahvas. Iisraeli linnad on viimastel aegadel jälle rünnaku all olnud. Beersheva, Negevi linnad on saanud raketitabamused. Õnneks inimohvreid polnud. Ka teised linnad Gaza lahistel on jälle tule all. Aga täna tuleks hoida pilk eriti sündmustel Itaalias, mida moslemid peavad kristluse keskuseks.

Euroopa on endale augu kaevanud inimõiguste ja tolerantsi näol? Immigrandid voolavad sisse ja riigid on võimetud end kaitsma. 1,5 miljonit ootab põhiliselt Itaaliasse pääsemist. Muud Euroopa maad lubavad vaid rahaliselt aidata. Itaalias on näiteks tavaline, et politsei jaoskonnas on rist seinal ja muudes tööruumides ja asutustes. Kristlik usuopetust survestatakse Euroopa koolides. Ristid kõrvaldatakse, kuna see solvab islami usulisi. Eurooplased peavad tegema järelandmisi moslemitele, et praktiseerida usku oma kodus, omal maal, et elada oma kommete järgi. Ja sellega lepivad eurooplased vabatahtlikult. Kui mõni kristlane või lihtsalt mitte islamiusuline tahab Islami korraga kehtestatud maale minna, neile ei anta lubagi! Lõuna-Itaalias on suureks probleemiks kujunenud laste kooliõpe, sest tihti on klassides 70-% immigrante, kes ei saa aru itaalia keelest ja ka muidu ning õppeprogrammidega ei saada edasi minna. Lisaks sellele veel integreerumise probleemid. Itaalia tööandjaid soosivad immigrante. Itaalia mees (40a) kurtis, et otsib aktiivselt tööd, kuid igas tööbüroos öeldakse: "Probleem on, et oled itaalane (!) ja liiga vana! Tööandja ei taha maksta 10-15 € per h, vaid 5 € per h! Tema asemel võetakse tööle immigrant.

Tähelepanekuid Itaaliast viitab piibli sündmuste arenemisele

Fox News edastas teate islamistide kavatsustest vallutada kõige pealt Euroopa ja alustada Itaaliast. Ka teiste maade äärmuslased tahavad alustada just Vatikanist, kuna see on ametlik kristluse keskus ning panna sinna lõhkeseadeldised selle kõrvaldamiseks. Milanos leiti mitu lõhkekeha.



Mõned aastad tagasi tegi Itaalia Liibüaga lepingu arendada sealset infrastruktuuri, et Itaalia annab rahasid Liibanonile.

Praktikas tähendab see teede ehitamist ja konkreetselt, suurt magistraali Liibanonist Egiptusse.
Kui me vaatame aga geograafilist kaarti, siis näeme ja teame, et see viib üle Siinai mägede Iisraelisse välja. Piibel kirjutab, et ühel päeval kogunevad riigid eri suundadest Iisreali vastu, üheks maaks arvatakse just Liibüa olema. See tee saab olema sõjatee.

neljapäev, 7. aprill 2011

Kristlik Mõttevõra statistika ülevaade

Kristlik Mõttevõra sai alguse veebruaris 2010, mil algselt tuli välja nimetuse all Mõttevõra, kuid üsna pea sai lisaks ka "perekonnanime" ja sestap tuntakse ajaveebi nimega Kristlik Mõttevõra.

Statistika on üks hea viis teha kokkuvõtteid, et seada uus siht, et asjaga edasi liikuda õiges suunas. Viimane kord said lugejad tutvuda külastatavuse andmetega novembris 2010, kui ilmus postitus: Kristliku blogi mõju internetis

Tänaseks päevaks on Kristlik Mõttevõra tegutsenud aasta ja kolm kuud ning meil kõigil on põhjust selle üle rõõmu tunda! Palvetage, et Jumal juhiks edasi Kristlik Mõttevõra toimetamisi.

Täna sai alguse ka meie Facebooki koduleht, millega kõigil huvilistel on võimalik liituda ja kutsuda osalema ka oma sõpru! Seal võiks olla rohkem kaastöölisi. Kes võiksid hoolt kanda põnevate sündmuste, galeriide ja postituste eest. Koostöö on väga teretulnud. Kui sa tunned südames, et sina võiksid olla üks nendest, kes tahaks saada Facebooki konto admisnistraatori rolli, siis anna endast märku :)

Siinkohal ülevaade ajaveebi köögipoolelt, Kristlik Mõttevõra statistika

(kliki pildil ja vaata suurelt)


Top 10 riiki




Populaarsemad teemad "läbi aegade".




Kodulehe külastused.




Google otsing tõi külastusi 1556 märksõna abil ja see kasvab kiires tempos.

Kristlik Mõttevõra avas Facebooki lehe

Kristlik Mõttevõra avas suhtlusvõrgustikus Facebook omanimelise lehekülje.

Facebooki Kristlik Mõttevõra alamlehe eesmärk on käsitleda teemasid lühidalt ja innustada ajaveebi lugejaid senisest enam teemades kaasa rääkima ja arvamust avaldama.



Teisalt tahame avada galerii, avaldada mõtteid elust, aga ka mõtteterasid, mida on väljendanud paljud teised inimesed oma loomingulises tegevuses, mis pakuvad laiemat huvi ning on julgustuseks ja õnnistuseks kõigle.

Tere tulemast!



Facebook: Kristlik Mõttevõra

kolmapäev, 6. aprill 2011

Soomet tabas meteoor

Lõuna-Soomet tabas 5. aprilli õhtul umbes kell 20.45 erakordselt selge meteoor.

Meteoor äratas tähelepanu valgusefektiga taevas umbes 10 sekundi jooksul. Vaatlusi on tehtud kogu Lõuna-Soome piirkonnast, Põhja Vetelistä ja Konnevedeltä.


"Meteoor oli üsna selge, see avastati taeva osas üsna kaugelt, "ütleb matemaatik Esko Lyytinen Ursa tulipallotyöryhmästä.

Lisaks lugemist:

Tähtitieteellinen yhdistys Ursa ry

Kirkas tulipallo näkyi koko Etelä-Suomessa

Pekka Sartola: Demokratiaa etsimässä


Jos yleensä jokin niin ainakin tapahtumien valtaisa nopeus on yllättänyt niin poliitikot kuin tavalliset tallaajatkin. Tarkoitan tietysti Pohjois-Afrikan, Egyptin, Lähi- ja Keski-Idän arabivaltioissa viime viikkojen aikana tapahtunutta kansannousun ja demokratian etsimisen nimellä kulkevaa ”massojen” raivoisaa liikehdintää. Sana demokratia on tosin käytännössä tuntematon käsite ainakin noissa maissa jotka ovat olleet median silmätikkuina viime viikkojen ajan. Toisen maailmansodan aikana ja sen jälkeisinä vuosina näissä arabimaissa on tapahtunut yli 40 vallansiirtoa, ja lähes aina verisesti tai ainakin väkivalloin. Sama kaava on myös toistunut, armeija ja sen sidosryhmät ovat olleet aktiivisia toimijoita. Niin Egyptissä, Libyassa, Jemenissä, Tunisiassa, Syyriassa, Jordaniassa, Irakissa, Pakistanissa ja useimmissa arabiemiraateissa, Omanissa ja tietenkin myös Iranissa. Vallan kaapannut sotilasjuntta on osoittanut viihtyvänsä aivan erinomaisesti hallitusvastuussa, vaalejakaan ei ole aina muistettu järjestellä – mitäs nyt turhista.

Mistä nyt siis löytyy henkilö tai ryhmä joka kykenisi muuttamaan vuosikymmeniä vanhat asetelmat uuteen ja toimivampaan malliin? Olemme saaneet nähdä ihmisjoukon kiljuvan hysteerisenä muutosta, kansa haluaa valtaa, alas Mubarak, alas Gadhafi, alas Ben Ali jne. Ja vallan ottaisi muka kansa. Mikä ihmeen kansa? Hyviä esimerkkejä tästä ns ”kansanvallasta” löytyi aikanaan Neuvostoliitosta jossa osa tovereista oli tasa-arvoisempia kuin toiset, Kiinasta jossa ”kansa” valitsi aikoinaan Maon, erään pahimmista diktaattoreista joka kuuna päivänä on hallinnut jotain osaa jostakin. Niinsanotun kansan nimissä ja sen valtuuttamana Saddam Hussein teurasti satojatuhansia kansalaisia, sama asetelma löytyy muodossa tai toisessa lähes jokaisesta arabivaltiosta toki myös muualtakin. Burma tai kuten se nykyään on – Myanmar hyvänä esimerkkinä. Kamputseaa hallittiin aikanaan ”kansan nimissä” ja teurastettiin miljoonittain toisin ajattelijoita tai ajattelijoita yleensäkin, kyllä kansa tietää miten maata hallitaan.

Avainasemassa Egypti.

Johtava arabimaa joka on Israelin kanssa rauhansopimussuhteessa v:sta 1979 lähtien. Tosiasiassa kyseessä ei ole milloinkaan kuluneiden 32 vuoden aikana ollut todellinen rauha, pikemminkin USA:n ja tiettyjen olosuhteiden pakottama joskus jopa hyvinkin kylmä rauha. Jo sen allekirjoittaminen sai aikaan Egyptin silloisen presidentin Anwar Sadatin salamurhan, tuona hetkenä hänen vierellään Kairossa, sotilasparaatia katselemassa istui maan silloinen ilmavoimien komentaja, kenraali Hosni Mubarak joka istahti saman tien vielä tuskin kylmenneelle presidentin jakkaralle. Demokratiasta ei sen jälkeen, jos ei juuri ennen sitäkään ole ollut minkäänlaista tietoa. Tuskinpa egyptiläiset osaisivat edes tulla toimeenkaan kyseisen hallintomallin kanssa, eikä sellaisen toteutumisesta ole kovin suurta pelkoakaan.

Maata hallitsee sotilasjuntta ainakin seuraaviin vaaleihin saakka, näinhän he ilmoittivat ”kansalle.” Mitä vaalit sitten tuovat tullessaan ja milloin sellaiset pidetään onkin kokonaan toinen juttu. Armeija on se ainoa mahtitekijä jolla valtaapitävät myös pysyvät vallassa. Jotta demokratia voisi jotenkin toteutua tarvitaan myös poliittinen oppositio ja sille edes jonkinasteinen sananvapaus ja mahdollisuus ilmaista poliittista ohjelmaansa. No, oppositio toki löytyy ja hyvinkin vahva sellainen nimittäin Muslimiveljeskunta, eräs maailman suurimmista jollei peräti suurin yhtenäisen tavoitteen alle liputtautunut islamilainen järjestö.
Yli 70:een maahan lonkeronsa jo ulottanut monimiljoonainen järjestö muodostaa sellaisen piilevän uhkatekijän jota ei voi eikä tule aliarvioida milloinkaan. Juuri Veljeskunta oli Egyptissä alkaneen kansannousun takana, organisoijana ja tukijana sillä se osaa vetää oikeasta narusta. Oikea naru on hieman ”persumainen” slogan, siis rötösherrat kuriin ja valta kansalle. Jos nyt järjestettäisiin vapaat ja valvotut vaalit niin Egypti ajautuisi suoraan Muslimiveljeskunnan syliin, siksi maan sotilastroikka tuleekin tekemään kaikkensa jotta kyseinen asetelma ei mahdollistuisi.
Veljeskunnan keulahahmoksi noussut IAEA:n entinen johtaja Muhammad Elbaradei syyttää avoimesti länsivaltoja ja Israelia Veljeskunnan tavoitteiden vääristelystä. Elbaradei ilmoitti selvästi että ”Meidän tulisi lopettaa Veljeskunnan demonisoiminen, eiväthän he ole tehneet yhtään väkivaltaista tekoa viiteen vuosikymmeneen.” Kyse on siis samasta miehestä ja arvioijasta joka ilmoitti jo v.2007 että Iran oli luopunut kaikesta ydinasetuotannostaan jo v.2003, eikä sen enempää väärässä voinutkaan olla.

Veljeskunta on siis rauhaa rakastava, sopuisa ja suvaitsevainen yhteisö joka haluaa vain Egyptin kansan parasta, näinköhän todellisuudessa? Eikä ole tehnyt yhtään väkivaltaista tekoa viiteen vuoteen! Ei muuten olisi edes kyennytkään sillä niin tarkasti Omar Suleimanin johtama turvallisuuspoliisi on seurannut johtavia muslimiveljiä, pieninkin aivastus väkivaltaiseen suuntaan tai edes Mubarakin arvostelemiseen johti välittömiin pidätyksiin. Katsotaanpa kuitenkin muutamia tämän erittäin maltillisen ja suvaitsevan Veljeskunnan johtohenkilöiden viimeaikaisia lausuntoja. Qatarissa jo vuosia piileskellyt sheikki, imaami Yusuf al-Qaradawi julisti jokin aika sitten moskeijassa pitämässään saarnassa:
Allah tulee tekemään tilin Israelin ja juutalaisten kanssa, tapetaan heidät, viimeiseen mieheen.” Al Jazeera TV:ssä pitämässään puheessa Qaradawi mainitsi puolestaan mm: Tulen ampumaan juutalaiset, Allahin viholliset, ja he tulevat heittämään pommin minua kohti, ja siten sinetöin elämäni marttyyriudella. Allah lähetti Adolf Hitlerin aikanaan rankaisemaan juutalaisia. Minä tuen Hamasia, Islamilaista Jihadia sekä Hizbollahia. Vastustan rauhaa jota Israel ja USA ajavat. Sellainen rauha on harhakuvitelmaa, minä tuen itsemurhaiskuja.

Tällainen mukavanoloinen tyyppi on nyt siis nousemassa islamilaiseksi kiintotähdeksi ja Egyptin Muslimiveljeskunnan ideologiseksi imaamiksi, ehkä jopa mahdolliseksi presidenttiehdokkaaksi aikanaan. Lausunnot joita muut Veljeskunnan johtohenkilöt ovat antaneet ovat saman suuntaisia, rauhansopimus Israelin kanssa neuvoteltava uusiksi siten että se vasta paremmin Egyptin kansan mielipidettä.” Tarkoittaa siis sellaisia ehtoja jotka ovat Israelille mahdottomia hyväksyä ja tähtää siis pikemminkin sotaan kuin rauhaan. Armeija saattaa kuitenkin pysyä vallassa pitkäänkin, heitä ei kiinnosta niinkään islamilainen ideologia ja sen toteutuminen kuin arkirealismi, USA:n taloudellinen ja sotilaallinen tuki, talouden saattaminen kuntoon ja siinä sivussa tietysti ja tavan mukaan myös oma talous. Armeijan piirissä ollaan enemmän kuin hyvin tietoisia siitä tosiasiasta että sota Israelia vastaan tultaisiin taas kerran häviämään, tällä kerralla aiempaa vieläkin tuhoisimmin seurauksin.

Toinen merkittävä asia mikä huolestuttaa Egyptin sotilasjohtoa on luonnollisesti yya-sopimus Syyrian kanssa, sillä on puolestaan vastaava Iranin kanssa. Jos Hizbollah jostain syystä intoutuu ammuskelemaan Israelin puolelle se saa vastaansa paremmin varustautuneen ja iskukykyisemmän armeijan kuin v.2006 sodassa. Sellaisessa tilanteessa Syyrian olisi erittäin vaikea pysyä neutraalina siitäkin huolimatta että se ei kykene edes yhdessä bollareiden kanssa uhmaamaan Israelia. Mutta yrittää toki täytyy, ylpeä arabikansa ei voi katsella vierestä kun sionistit yrittävät jälleen kerran valloittaa jos ei vielä koko maailmaa niin ainakin islamilaisen osan siitä. Sillä niin hullulta kuin se tällaisesta tavallisesta tallaajasta tuntuukin niin arabimaalimassa on aloitettu kampanja jolla yritetään osoittaa että kaikissa maissa joissa kansanjoukot ovat lähteneet liikkeelle vaatimaan milloin mitäkin niin syynä on sionistien salaliitto ja maailmanvalloituspyrkimykset. Sehän on selvää – eikö olekin. Todisteenahan kaikilla on Siionin Vanhinten Pöytäkirjat, eräs kesto-best-sellereistä arabimaailmassa.

Egyptin suuri huolenaihe on tietenkin talous, Suezin kanava on pidettävä auki hinnalla millä hyvänsä, kaasu- ja öljytuotantoon ei saa tulla katkoksia, turismi on lähes romahtanut ja luottamuksen palautuminen sillä osa-alueella on pikemminkin vuosien kuin kuukausien kysymys. Jotta synkkyyttä tulisi lisää kaiken päälle ilmaantui ongelma nimeltä Muammar Gadhafi ja Libya. Yli 1,5 miljoonaa egyptiläistä saa toimeentulonsa Libyan energia- ja maataloustuotannosta. Nyt sekin on pysähdyksissä ja merkitsee Egyptille yli 1,5 mirjardin Usdollarin menetyksiä/ kk. Mikäli asetelmat eivät pikaisesti palaudu edes suuntaa antavan normaaliksi se saattaa merkitä levottomuuksien jatkumista, jopa paisumista, siitä Veljeskunta osaa pitää huolen.

Libya ja Gadhafi.

Maata v:sta 1969 lähtien itsevaltiaana hallinnut diktaattori on helisemässä. Se on sikäli yllättävää että mies on järjestelmällisesti yrittänyt estää niin opposition kuin aseellisten ryhmienkin muodostumisen ja satsannut armeijaansa ja turvallisuuspoliisiinsa melkoisia summia pitääkseen nämä valtaa tukevat elementit tyytyväisinä. Maassa on kuitenkin puolisen tusinaa pienempää organisaatioita jotka ovat vähitellen, vuosien saatossa onnistuneet kasvattamaan niin jäsenkuntaansa kuin tyytymättömyyttä diktaattorin hallintomalliinkin. Libyalaiset ovat pääasiassa sunnimuslimeja, aivan kuten naapurimaissakin, etenkin Egyptissä ja samalla alttiita Muslimiveljeskunnan vaikutusvallalle, aseelliselle ja ideologiselle avulle. Useat voimakkaat beduiini- ja tuaregiryhmät ovat jo lähtökohtaisesti olleet oppositiossa Gadhafin hallintoa vastaan ja tällainen spontaanisti alkanut vastarinta on saanut etelän heimopäälliköiden varauksettoman tuen.

Gadhafi taistelee kuitenkin sitkeästi ja hänen tukijoittensa eturiviin kuuluva Venezuelan Hugo Chavez on esitellyt oman suunnitelmansa sisällissodan laajenemisen välttämiseksi. Ainakin Venäjällä tuntee suurta innostusta pikaisen rauhan aikaan saamiseksi sillä sen ja Libyan väliset yli 4 miljardin dollarin asekaupat ovat vaarassa keskeytyä jos maan hallinto vaihtuu. Jos sellainen ihme tapahtuu että USA ei osallistu aktiivisesti Libyan tapahtumien selvittelyyn niin Gadhafi saattaa kuin saattaakin onnistua viktkuttelemaan itsensä kuiville jälleen kerran. Hänen etnisesti sekalainen armeijansa kukistaa säälittä ja surutta libyalaisia, sillä on aseet ja tankit hallussaan, opposition on siltä osin heikommilla ja yrittää selvitä siihen saakka kunnes ulkomaailma rientää avuksi – jos rientää. Hugo Chavezin ja kumppaneiden rauhanvälitysaloitteet saattavat viedä maton alta niin
EU:n sanktioilta kuin USA:n väliintuloltakin.

Obama I Omituinen.

Sopisi varmaan keisarin hallitsijanimeksi erinomaisesti. Sillä omituista on herra Obaman käyttäytyminen tosiaan ollut. Koetan nyt käyttää varsin maltillista argumentointia, arabimaissa terminologia on ollut huomattavasti rajumpaa ja kohtikäyvempää. Mies ilman uskontoa. Tuuliviiri. Mies vailla uskottavuutta. Sionistien kätyri jne. Tämän USA:n presidentin julkisen arvostelun aloitti saudikuningas Abdullah II Abdul-Aziz lomaillessaan Marokossa sijaistsevassa lomakiinteistössään Egyptin kansannousun alkuaikoina. Kuningas ja pres.Mubarak ovat niin ikätovereita kuin ideologisesti ja uskonnollisesti hyvin lähellä toisiaan. Kummallakin on ollut jo kymmeniä vuosia hyvät suhteet USA:an sekä taloudellisesti että sotilaallisesti suhteita tarkastellen.

Obaman käyttäytyminen Mubarakia kohtaan sai diplomaattilähteiden mukaan saudikuninkaan suorastaan raivostumaan ja hän sätti USA:n presidentin kutakuinkin maan rakoon sillä seurauksella että sai itse infarktin. Oikeastaan hyvin ymmärrettävää sillä yksikään USA:n edellisistä presidenteistä ei ole onnistunut toteuttamaan ulkopolitiikkaansa yhtä epäjohdonmukaisesti kuin Obama. Jopa palestiinalaiset joiden – jos kenenkään luulisi riippuvan Obamassa kiinni kuin hukkuva oljenkorressa arvostelevat hänen toimiaan äärimmäisen terävin ja jopa ruokottomin äänenpainoin. Eikä pelkästään tämän ns Facebook-vallankumouksen liikehdinnän vuoksi vaan USA:n äänestyskäyttäytymisen johdosta YK:n turvallisuusneuvostossa. Siellähän USA:n YK lähettiläs tuomitsi erittäin halveksivin sanoin Israelin rakennustoiminnan niin Jerusalemissa kuin Länsirannallakin mutta äänesti kuitenkin tuomitsemista vastaan. Ilmeisesti USA:n ulkopoliittisessa hallinnossa vallitsee jonkinlainen pulsaattori-logiikka, yksi eteen ja kaksi taakse ja sitten sama uudelleen mutta päinvastaisessa järjestyksessä.
Sama malli näyttää toteutuneen myös Libyan kohdalla, v.2003 joulukkusta lähtien Gadhafi on käyttäytynyt kuin partiopoika, tuolloinhan hän avasi ovet IAEA:n ja muiden YK:n järjestöjen tutkijoille. Tarkoitus oli lakkauttaa joukkotuhoaseiden, mm ydinaseen valmistus ja varastointi. Kokonaan Gadhafi ei jostain syystä huomannut lopettaa näitä toimiaan, mitä ilmeisimmin epähuomiossa hänelle jäi taskunpohjalle matalarikasteista uraania, kemiallisia taistelukärkiä sekä muutama sata biologista vastaavaa. Sattuuhan sitä tekevälle.

Obaman omituista logiikkaa on se että sekä Mubarak että Gadhafi todettiinkin vasta nyt ja yhtäkkiä syyllisiksi kaikkeen mahdolliseen taivaan ja maan välillä, paariahenkilöiksi joihin ei voi koskea edes sormenpäälläkään. Puuttumatta siihen kuinka oikeutettua moinen käyttäytyminen on niin enemmin ihmetyttää se yhtäkkinen valonpilkahdus Obaman korvien välissä joka valaisi hänet vihdoin ja viimein tajuamaan miten väärässä sitä on voinutkaan vuosikymmenet olla. Sen tosiasian tajuaminen että Gadhafi on eräs pahimmista kansainvälistä terrorismia tukeneista valtionjohtajista kautta historian ottaa siis joiltakin näinkin kauan aikaa. Huolimatta ”kääntymisestään” v.2003 Gadhafi ei ole suinkaan lopettanut niitä puuhiaan, ne on vain verhottu ja piilotettu erilaisten kulissien taakse, joten siinä mielessä Obaman myöhäsyntyinenkin havahtuminen on oikeaan osunut päätelmä. Maan hallinto tosin jakaantuu kahteen leiriin, siinä kun Obama haluaisi tehdä sotilaallisen intervention ja kukistaa Gadhafin hyvin näyttävästi – vaalithan lähestyvät, niin armeija pitää iskua vaikeasti toteutettavana jo pelkästään siitä syystä että USA:lat puuttu toimiva tiedusteluorganisaatio Libyan sisältä. Myös raakaöljyn hinnan kohoaminen etenkin tässä nykyisessä taloustilanteessa on omiaan hillitsemään hyökkäyshalujen toteutumista, ne kuuluista markkinavoimat kun voisivat ”hermostua” ja osa siitä lankeaisi tietysti Obaman epäonnistumisten pitkään piikkiin.

Iran jälleen kerran.

Jos etsitään voittajaa tai taustavoimaa kaiken tämän kaaoksen keskeltä niin epäilemättä Iran on jälleen kerran lähellä listan kärkipaikkaa. Mitä enemmän levottomuuksia Lähi-ja Keski-Idässä lietsotaan sen varmemmin öljyn hinta pysyttelee korkeana ja palvelee siis tietysti ennen muuta Iranin vaikeaa taloudellista tilannetta. Jos ei levottomuuksia synny automaattisesti, Wikileaksin, Facebookin, Al Jazeeran, Googlen ja yleensäkin tiedotusvälineiden välityksellä niin sitten järjestetään niitä itse. Tässä kohden Iran on toiminut jo pitkään hyvin määrätietoisesti, niin Qatarissa, Bahrainissa, Omanissa, Jemenissä kuin Saudeissakin. Kussakin näistä maista on myös shiia-islamin kannattajia jotka saavat elää kakkosluokan kansalaisina ja ovat siten halpaa riistaa uskonnolliselle värväykselle.

Muutamia päiviä sitten kohua herätti kahden Iranin laivaston aluksen rantautuminen ensin Saudeihin, Jeddaan Punaisen Meren puolella. Sieltä alukset lähtivät toverilliselle rauhanpurjehdukselle Suezin kautta Välimerelle ja edelleen Syyria Latakiaan. Aluksissa epäiltiin kuljetettavan pitkän kantaman ohjuksia Syyrialle ja sitä kautta tietysti myös Hizbollahille. USA ja Israel hermostuivat jonkin verran tästä episodista ja varmistautuivat ettei aluksissa ollut mitään mikä voitaisiin luokitella vaaralliseksi lastiksi. Mutta epäilykset osoittautuivat aiheettomiksi sillä alukset oliva aivan rauhanomaisella retkellä. Sellaisen hyvän tahdon ja toveruuden osoituksena Syyria ja Iran sopivat laivastotukikohdan perustamisen Latakiaan, ennestään Tartuksessa on jo Venäjän laivastotukikohta joten Syyria aseistautuu myös Välimeren puolelle, tai oikeammin Persia ja herra Goog kehittelevät tulevia asetelmiaan hyvinkin eskatologisiin viitekehyksiin.

Entäpä miten muualla?

Muissa arabimaissa jatkuvat samat levottomuudet jotka alkoivat tammikuussa Tun isiassa jatkuen sitten sieltä Egyptiin, Jemeniin, Libyaan, Jordaniaa, Libanoniin ja Syyriaankin. Saudeja mitenkään unohtamatta. Sillä jos sama kuohunta toistuu 5 miljoonan shiiamuslimin voimin saudeissa niin silloin vasta ongelmat alkavatkin. Kaiken taustalla kummittelee tietysti Iranin ikiaikainen asetelma ja toive saada aikaan shiia-islamilainen kalifaatti, yhdistää koko islamilainen maailma – umma pyhään sotaan sionisteja vastaan ja saada vihdoin aikaan Jerusalemin ”vapautus” sionismin sietämättömästä ikeestä. Mutta muissakin maissa kuohuu, tarkoitan siis lähinnä Lähi-idän arabimaita. Bahrainissa maan kuningas Isa as Khalifah yrittää tukahduttaa shiiojen kansannousua sekä keppien että pienten porkkanoiden avulla. Vapautti poliittisia vankeja ja teki erilaisia taloudellisia ja poliittisia myönnytyksiä siihen saakka prässin alla toimineelle oppositiolle. Näyttää kuitenkin toimenpiteenä hieman myöhäiseltä. Ihmishenkiä on menetetty jo kymmenittäin eikä protestit ota laantuakseen, Bahrainista kun on vain lahden lyhyt ylitys Iranin puolelle josta apua ja ymmärrystä jaetaan hyvinkin auliisti sitä tarvitseville.

Oman.

Eräs rauhallisimmista arabivaltioista, öljyrikas sulttaanikunta jolla on ollut poikkeuksellisen hyvät – joskin salaiset suhteet myös Israeliin. Sulttaani Qaboos ei ole onnistunut kuitenkaan estämään kansanousuja hänkään vaikka perinteisesti omanilaisilla on paremmat oltavat kuin monessa muussa öljyrikkaassa arabivaltiossa. Hän vaihtoi maan hallituksen, lupasi töitä 50.000:lle, lisää liksaa ja parannuksia sosiaaliturvaan. Sulttaanilla on erittäin hyvin koulutettu ja varustettu armeija mutta hän on koettanut välttää sen käyttämistä viimeiseen saakka. Omanista on kuitenkin vain soutumatka Iranin ja Bandar Abbasin tukikohtaan, Iranin Vallankumouskaartin pesäkkeeseen josta käsin pidetään huolta että levottomuuksille ei tarvitse saada mitään nopeaa loppua.

Jemen.

Äkkisiltään Jemen tuntuu hyvinkin kaukaiselta, ainakin Lähi-idän perinteisiin kriisialueisiin nähden. Siis tietysti Israel ja PLO/Hamas akselille. Maassa on sielläkin alistettu shiia-islamilainen vähemmistö, useita vahvoja ja aseistettuja militanttiryhmiä joita lietsoo eteenpäin ja ennen muuta kohti Saudi-Arabiaa voimakas uskonnollinen kiihko syrjäyttää maallistuneet saudit oikeaoppiseen islamiin sitoutuneen hallinnon tieltä. Saudien Jemenin vastaiselle rajalle on jo pitkään rakennettu aitaa, elektronisesti valvottua turva-aitaa, samanlaista jota Israel on joutunut rakentamaan sekä Länsirannan ja Jordanian että Libanonin vastaiselle rajalleen. Parhaillaan vastaavaan rakennetaan myör lounaaseen, Siinain vastaiselle rajalle.
Tämä saudien aita on tarkoitettu estämään terroristien ja laittomien maahan tunkeutujien yritykset. Israel rakentaa samanlaista aitaa samoista syistä mutta sitä vaaditaan Haagin kv-tuomioistuimeen vastaamaan rikoksista ihmisyyttä vastaan. Saudeja ei vaadita. Se voi siis tarkoittaa monen muun asian lisäksi sitä että jommalla kummalla puolella ei ilmeisestikään ole ihmisiä.

PLO.

Pojat ilmoittivat julistavansa itsenäisen Palestiina-valtion syyskuussa kuluvana vuonna. Heidän laskelmiensa mukaan noin 160 valtiota on jo sitoutunut tunnustamaan sellaisen, saa sitten nähdä miten asiat etenevät. Netanyahu on toistuvasti vaatinut PLO:a neuvotteelupöytään mutta se ei heitä kiinnosta sillä se toisi mukanaan julkisuuteen sen että Israel olisi myös valmis kahden valtion malliin mutta sillä edellytyksellä että ns Palestiina tunnustaa myös Israelin oikeutuksen olla juutalaisvaltiona juuri siinä paikassa missä se on nytkin. Ei käy! Ei vaikka uneksisitte siitä tuhat vuotta. Sen sijaan Abbas välttelee neuvottelupöytää jotta tällaiset lausahdukset ja YK:n periaatteet eivät tulisi julkisuuteen, on paljon parempi olla passiivinen ja syyttää Israelin asutuspolitiikkaa kuin Koraania.

Hyvää alkanutta kevättä.
Pekka Sartola

Allikas: Ajateos - kolumni

Samal teemal:

Liibüa ülestõusnud kutsuvad NATO-t kiiremini reageerima