Rahu või rahu?

„Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitusus – millegi niisuguse vastu ei ole Seadus,“ kiri galaatlastele 5:22-23.

Väärib tähelepanu, et loetletud isikuomadused oma olemuselt ei ole inimliku, vaid Jumaliku päritoluga. Inimese isiksuse juures tekivad need Püha Vaimu otsese tegevuse tagajärjel.

Aga kuidas jääb siis nendega, kes ei usu Jeesust? Nad tunnevad samuti rahu, on lahked või suudavad ennast valitseda.

Ja see on tõsi! Nad suudavad seda näidata. Kuid vahe seisneb selles, et loomupärase inimloomuse poolt on võimatu saavutada loetletud omaduste kõrget kvaliteeti, sisemist rahu.

Armastus saab olla põhjalik. Rahu saab olla püsiv. Kui esikohale seada armastuse väärtus, omadus, hind, mis see maksma läheb, siis selgub, et kõrgemat taset on võimatu saavutada loomupäraselt, ilma Jumala abita.

„Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra,“ kirjutab Paulus roomlastele 5:7. Püha Vaimu abil on armastuse kõrge tase paneb palvetama oma vaenlaste eest. „Issand, ära pane neile seda patuks,“ palvetas Stefanos, kui teda kividega surnuks visati. Selline on Vaimu vili, armastus, mis armastab lootmata vastuarmast, mis alati andestab, kui ei järgne soovitud tulemust.

Sest Jumala agape armastus on välja valatud usklike südamesse Püha Vaimu läbi. Täpselt seda sama saab tunnistada kõigi teiste omaduste kohta, mida Paulus nimetab oma kirjas galaatlastele.

Inimene võib tunda rahu, mis ekstreemses olukorras pole just loomulik tunne.

Meile kõigile meeldib vaadata filmikangelast, kes ekstreemsetes oludes säilitab külma närvi, mitteverbaalne keel ei osuta erutusele, väliselt iseloomustab teda illustraatorite vähesus.

Meil endil pole seda natukest rahu isegi väljaspool sündmusi, diivanil istudes ja kõike seda jälgides. Kas see rahu avaldub loomupäraselt, reaalses elus, kui seista vastakuti samade probleemidega?

„Ja Jumala rahu, mis on ülem, kui kogu mõistmine,“ kirjutab Paulus. See hoiab südamed ja mõtted probleemidest kõrgemal, üleloomulikult, sest tegemist on omadusega, mis ületab meie loomupärase suhtumise inimestesse ja olukordadesse.

Sama kehtib kvantiteedi, koguse suuruse ehk hulga suhtes. See on teine peamine erinevus uskliku ja mitteuskliku vahel.

Ei piisa, kui ollakse hea ja lahke. Peaaegu igaüks suudab seda. Tähtis pole mis me räägime, vaid mida me teeme, alateadlik mõju, mis on peegeldub Jeesuse väest. Inimese elu ja iseloom, püsiv omadus, mida võiks iseloomustada „Kristuse sarnane“ mees. Seda suudab inimeses nähtavaks teha vaid Jumala vaim. Ükskõik millisena ma võiksin kujutada Püha Vaimu tööd inimeses, ei ole sellest tähtsamat ega üleloomulikumalt kui keegi on püsivalt täis armastust, rõõmu, rahu, muid teisi omadusi, mis muudavad iga kristlase Jumala Poja sarnaseks.

Kuigi vaid Püha Vaim võib selliseid muudatusi esile tuua, siiski ei saa üksi kristlane seejuures jääda kõrvalseisjaks, arvates, et see on ainult Jumala töö, las tema teeb ja mina ootan ja vaatan kõrvalt, kuidas rahu peale lendab. Kas see põhineb ikka inimese ja Jumala vahelisele koostööl?

„Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt“ filiplastele 2:13. Seetõttu pole kasu, kui me ootame ja midagi ette ei võta. Meie tegutseme ja Jumal tegutseb. Tegutsemisel on tulemust, kui see toimub Püha Vaimu jõus, mitte ihu ponnistustes.

„Kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate,“ kirjutab Rooma kiri 8:13. Panustada tuleb Vaimu abile. Ise me seda ei suuda. Aga Püha Vaim tuleb appi. Selle üle võib vaid rõõmu tunda!

Galaatia kirja sama peatüki 25. salm selgitab ühemõtteliselt, „käigem ka Vaimus.“! Kiri efeslastele 6. peatükk 10. salm kinnitab: „saage vägevaks Issandas ja tema tugevuse jõus“. Jõud tuleb Jumala käest.

Lõppeks, Paulus selgitab isikliku kogemusest, ta tõdeb, et ta tegeleb sellega otsustavalt, see on jõupingutus, ta selgitab, et ta näeb vaeva, kuid võitleb Jumala jõu toimel ning võtab kokku kogu mõtte sõnadega, „mis minus on tegev väega.“

Pole kahtlustki selles, et Jumal ootab, et me näeksime vaeva selle nimel, et need omadused meie sees välja areneksid, kuid Püha Vaimu abil, kes meid aitab, õpetab, lohutab, julgustab ja muudab meid Kristuse loomuse sarnaseks. Milline rõõmustamise põhjus? Ühest küljest ta annab meile omaduse, teiest küljest aitab meil rahu vastu võtta. Lõpuks teeb nii, et see omadus avalduks meie maises elus ja püsivalt.