pühapäev, 24. aprill 2011

Ülestõusmise tunnistus

Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades, ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele, seejärel näitas ta ennast ühtaegu enam kui viiesajale vennale, kellest enamik on veel praegugi elus, mõned aga on läinud magama; siis näitas ta ennast Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele. Aga kõige viimaks näitas ta ennast ka minule kui äbarikule (ap Paulus).

Kristuse ülestõsusmine surnuist ei ole väljamõeldis, ega müüt, laialt levinud eksiarvamus, vaid põhineb ajaloolistel faktidel, tõenditel evangeeliumitest, muudest kritlikest allikatest, mittekristlikest allikatest; kuid piiblis leiab sellest sündmusest mitmeid ülestähendusi, mille on pannud kirja erinevad piibli autorid. UT autentsus on ammu lõplikult tuvastatud. Jeesus on tegelikult eksisteerinud ajalooline isik UT alusel ja ka teiste viidete alusel. Kristuse ülestõusmisest kirjutavad kõik evangeeliumid, aga ka mitmed kirjad. Kõige pikem tunnistus pärineb apostel Pauluselt, kes kasutab selle üleskirjutamisel ka kronoloogilist meetodit ja loetleb need isikud, kellele Kristus ilmus (toodud üleval). Te leiate selle 1Kr ptk 15 ja salmidest 1-8.

Vahel inimesed ütlevad, et Jeesus oli meeltesegane mees, kes väitis ennast Jumala oleva. Piibel kirjutab Jeesuse arvamused endast: Mt 14:61-64, Jh 10:33, 20:29. Kuid kui keegi teeb avaldusi ja väidab enese Jumala olevat, siis selliseid väiteid saab kontrollida. Jeesus kinnitas, et ta on Jumala ainusündinud Poeg, lihakssaanud Jumal. Ja sel juhul on vaid kolm loogilist võimalust: a) ta valetas ja teadis seda: b) ta valetas, oli siiras eksija, seega oleks ta meeltesegane inimene; c) ta rääkis tõtt. Kui Jeesuse väljapaistev õpetus on erakordne, mis inimese poolt on välja öledud ja sageli on see võetud riikides aluseks ja kehtestatud reegliteks, eriti moraaliküsimustes. Kas selline õpetus võib tulla petturilt või hullult? Jeesuse teod tunnistavad, et ta polnud hull, pettur, ega tavaline inimene, vaid suur isik, keda me võime järgida. Jeesuse iseloom, oli lahke, kaastundlik, omakasupüüdmatu, ta ei haletsenud ennast. Vana Testament on ette kuulutanud Jeesuse tulekut ja risti löömise päeval täitus neist 29 ennustust, ühelainsal päeval. Kristus on ainus isik, kellest on ette kuulutatud sajandeid enne tema sündimist, mida ei ole ette näidata mitte ühelgi religioonil, ei moslemitel, hindudel, budistidel ega kellegil teisel. Jeesus ei saanud olla kaval pettur, et seda kõike ette ära organiseerida. Ettekuulutuste hulk teeb selle võimatuks. Näiteks ta ei saanud kuidagi valida oma sünnilinna või matmiskohta ja selle asjaolusid. Jeesuse surnuist ülestõusmine on kristluse nurgakivi. Kristus ei ole surnud. Ta elab. Ta on väga elav. Ta elab ka läbi kristlaste ja kristlaste sees oma vaimu läbi. Kui ta suri ristil, täitsid sõdurid kõik kohustuslikud protseduurid veendumaks, et ta on surnud. Kui keegi oleks tahtnud varastada ära Kristuse surnukeha, siis oleks tal olnud põhjust seda kõigile näidata, mitte vastupidi. Sest tema surmaihu näitamine lükkaks ümber Jeesuse surnuist ülestõusmise, kuid meil on täna ette näidata vaid surilina, mida nägi juba Johannes (Jh 20:8) ja uskus. Ja Jeesus ilmus jüngritele. Hallutsinatsioon (reaalselt mitteeksisteeriva välise objekti tajumine) esineb vaimse pinge all inimestel, kuid jüngrid ja juudid kes teda nägid ei kvalifitseerunud. Jeesus ilmus jüngritele 11 korral 6 nädala jooksul. Nende sündmuste äkiline lõppemine kinnitab UT usutavust. Viirastus võib kangastuda ühel inimesel, kuid mitte kunagi samal ajal kahel või enamal inimesel. Jeesus ilmus korraga ka umbes 500 inimesele. Hallutsinatsioonid on subjektiivsed, mille taga pole objektiivset reaalsust, vaimu ei saa puudutada. Kuid Kristus sõi ja jõi korduvalt koos nendega pärast tema ülestõusmist surnuist, tunnistajad said puudutada Kristuse ihu. Kristlased ei pea selgitama ülestõusmist teaduslike meetodite abil. Ainus, mida kristlased tegema peavad, on see, et nad peavad tunnistama ülestõusmist, mis on ajalooline fakt, mis juhtus. Ülestõusmine on ajalooline sündmus. Ja selle vahetu mõju on tohutu kogu maailmale. Täna me tähistame kristlaste suurimat püha - Ülestõusmispüha. Kus sajad miljonid rõõmustavad selle üle kogu maailmas, erinevast rassist, erineva sotsiaalse taustaga. Nende inimeste elud said muudetud usu läbi. See on nende isiklik kogemus. Jeesus võitis ära surma ja kõik need asjaolud, muudavad selle vastuväited absurdseiks, ebalogilisteks ja mitteusutavateks. Jeesus on ülestõusnud surnuist, ta on tõesti ülestõusnud!

Lisaks lugemist:

Kristuse esimesed sõnad: olge rõõmsad!
Ülestõusmispüha, tähtsaim kristlik püha

Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud surnuist.

Õnnistatud ülestõusmispühi!

Kommentaare ei ole: