reede, 30. detsember 2011

Kristlik Mõttevõra uue aasta soov

Kristlik Mõttevõra uue aasta soov

"Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus."
1Kr 13:13

Meie sinuga elame ajaloolisel epohhil, mida on prohvetite poolt ette kuulutatud, kui usk lahtub, lootus raugeb, armastus jahtub. Juhtisin nägema ühte küsitlust, kus valiku variante oli kaks, kas jah või ei ning vastust taheti küsimusele: kas sa teed annetusi? Enamus vastas ei. Ometi nägime paar päeva tagasi, et inimesed annetasid pimedate maja remondi tarvis üle 200 000 euro, seda koguti vaid paari päeva jooksul. Kes need olid? Ma usun, et headus ei ole veel otsa lõppenud. Kuid palju sõltub tujudest, meeleolust, olukorrast. Maailm annetab kampaania korras. "Kui naaber annetas, annetan ka mina! Üks kord aastas ju võib ikka. Ega ma kehvem pole. See 25€ mind maha ei löö," mõtleb inimene, "ma polegi veel head teinud." Kuid usk, lootus ja armastus on kolm kristlikku voorust, mis peavad vett pidama kogu aeg, mitte kord aastas.

Kristuse kogudus, oodates Kristuse teist tulemist, juba läbib tulekuumust, kus kristlased läbi proovitakse ja seda Jumala tahte läbi. Sest Issand ei või leppida koguduse niisuguse vaese ja külma vaimuliku olukorraga. Ta soovib, et kristlase usk, kui see on läbinud tuleproovi, leitaks kallis ja kullast hinnalisem olevat, mis siiski tules läbi proovitakse, nagu kirjeldab apostel Peetrus (1Pe 1:7).

"Aga meie, kes me oleme päeva lapsed, olgem kained, rõivastatud usu ja armastuse kaitserüüga ning päästelootuse kiivriga, sest Jumal ei ole meid asetanud viha alla, vaid pääste saamiseks meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kes meie eest on surnud, et meie, kas me oleme ärkvel või magame, üheskoos temaga elaksime" kirjutab apostel Paulus (1Ts 5:8-10).

Sel aastal me nägime euro tulekut, mis pidi viima majanduse enneolematult heale järjele ja tooma stabiilsuse. Ometi nägime, kuidas rahausk lõi kõikuma kogu maailmas, seda suutis põhjustada vaid Euroopa ühe riigi majandus. Ei ole möödunud aastat, kui räägitakse euro kokkuvarisemisest. Kuivõrd habras on maailm. Lootus kaob kui virvendus veepinnalt. Meie elame pidevalt muutuvas maailmas, täis uskmatust ja apaatsust, hoolimatust, julmust, viha, kurjust ja kõike ebamäärasust nagu ei kunagi varem - vajame kõikumatut usku, tiivustavat lootust ja palavat armastust.

Igaüks neist kolmest peamisest kristluse voorusest on Jumala poolt ette nähtud täitma oma erilist teenistust, rolli, etendama oma võrratud osa meie kristlaste päästeplaanis. Kõigist teada olevatest kristlikest voorustest on Jumal üleloomulikus tarkuses valinud meie päästevahendiks usu. "Ilma usuta on võimatu olla meelepärane" või "kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma" või "kui sa oma südames usud, ... siis sind päästetakse".

Kristlik elu algab usuga. Kristlased on usu läbi õigeks mõistetud, me elame usust, seisame kindlalt usus, usu läbi kustutame hingevaenlase rünnakud, usu läbi võitleme raskustes. Te ju teate, et usu läbi katsumine teeb teid kannatlikuks, oma vastupidavusega kannatustes te pärite oma hinge, usu läbi me võidame ära kurja, usus järgime usu alustajat, täidesaatjat, täidame Jumala korraldusi ja oleme juhitud.

Head sõbrad. Soovin teile usukindlust algavaks aastaks. Teie süda ärgu ehmugu. Uskuge Jumalasse! Jumal õnnistagu teid!


Margus Veisveer
toimetaja

neljapäev, 29. detsember 2011

Millal oleks õige aeg usust rääkida?

Millal oleks õige aeg usust rääkida võib pakkuda huvi paljudele evangeelsetele kristlastele, eriti neile, kes tahavad kuulutada Kristuse head sõnumit inimestele eriti siis, kui inimesed on avatud kristluse ja kristlaste suhtes või otsivad vastuseid oma usu küsimustele internetist.

Siinkohal lisame meie kodulehe andmed, kust selgub, et alates jõuludest hakkab inimeste huvi usu vastu kasvama, mis saab haripunkti aprillis ja mais leiab aset huvi kiire langus. Juunist alates on inimesed usu vastu leiged kuni detsembrini. Usuküsimused muutuvad aktuaalseks taas advendiajal. Statistika trendid on sarnased ja korduvad samal perioodil, isegi siis, kui külastajate hulk kasvab, käituvad inimesed samal viisil ja kõik kordub.


Graafikul meie kodulehe külastused: 2010 vs 2011. Külastuste kasv 73% aastas. Kui 2010 oli päevas keskmiselt 17 külastust, siis aastal 2011 oli see 29 külastust päevas. Neli kuud peale jõule on aeg, mil eestlased tunnevad huvi kristluse ja usu küsimuste vastu. Ilmselt kulmineerub huvi Ülestõusmispühade ajal, kuid raugeb mai kuu jooksul. Juuni, juuli ja august inimesed usu vastu huvi internetis ei ilmuta. Eestlased puhkavad mitte üksnes tööst, vaid kõigest.



Kristlik Mõttevõra unikaalsed külastused: 2010 versus 2011. Võrreldes eelmise aastaga kasvas 122%. On selgelt näha, et huvi usu vastu kasvab märgatavalt detsembris ja lõpeb suve algusega.



Lehevaatamised: 2010 võrreldes 2011. Lehevaatamiste statistika tõusis aasta jooksul 29%-i. Kõige enam lehevaatamisi oli mai kuus.



Eestlased kasutavad usu küsimuste korral kõige enam Google otsingumootorit (95%), seetõttu on vaja olla Googles nähtav ehk hästi positsioneeritud.

***

Ps. Kui kellegil on küsimusi või vajadusi, kuidas olla Googles leitav või mida selleks teha tuleb, siis abi saate siit: Internetiturundus OÜ

teisipäev, 27. detsember 2011

Kas süüa või mitte süüa verivorsti?

Kui ma usule tulin, siis tekkis rida küsimusi ja osa nendest puudutas toitumist ja toitumisharjumusi. Mäletan, et esimese asjana, millest vabanesin, oli alkohol. Sealhulgas ka õlu. See oli minu jaoks elementaarne, et alkohol ja kristlus kokku ei sobi. Toitudega siiski nii kiire muutus ei toimunud.

Mõni aeg edasi juhtis Jumala vaim mind muutma ka toiduharjumusi. Esiteks sain ma aru, et vaatamata sellele, et ma teenin tööga välja oma toidu, sain ma aru, et see on siiski Jumala and. See arusaamine muutis lihtsaks ka toidu eest tänamise. See oli üks väike muutus, kuid suur algus. Värskel kristlasel ei ole veel välja kujunenud palveelu või palveharjumust ning toidupalve enne söömist, aitas kaasa ka muude asjade eest palvetamiseks. Üks asi viib edasi teiste asjadeni. Kuid sel ajal ma ei pööranud tähelepanu veel toidu valikule, ma sõin kõike. Jõulude juurde kuuluvad verivorstid, verikäkid, hapukapsas, hapendatud kurgid ja muud sellised head toidud ei kadunud minu menüüst. Kuid ma ei saanud aru, miks pastor ei söönud verivorsti. Sellele ei saanud ma ka selgitust. See oli individuaalne veendumus.

Piibel kirjutab, et me (vanemad usklikud) ei tohi olla noorematele ja ka uskmatutele komistuseks ehk takistuseks pääste vastu võtmisel. Vahest võivad kristlased teha asja, mis tegelikult ei tule kasuks või tekitavad just usule tulnud inimestes arusaamatusi. Seda tuleks vältida. Teine asi, millele tahan juhtida tähelepanu on Pauluse õpetus. Ka Jeesuse õpetus toidu kohta. Kuigi me ei ole juudid, siis järgis Jeesus siiski juutide tava ja seega ka toidukombeid. Samas ta ütles selgelt välja mõtte, et mitte see mis läheb suust sisse, ei rüveta inimest, vaid see, mis tuleb suust välja. Jutt käib inimeste kõnepruugist. Kui sa oled kristlane, siis sa ei saa enam ropendada. Tegelikult aga juhtub see, et sinu sees olev Vaim annab sulle märku ja takistab välja ütlemast sõnu, mis on piinlikud. Kuid apostel Paulus? Tema õpetus oli ajas samm edasi, kuna ta oli nö paganate apostel, seega puutus kokku igasuguste kultuuride ja tavadega sh toitumistavad. Milline oli Pauluse seisukoht toitumisele? See ei erinenud Jeesuse omast, aga ta ütles välja eelpooltoodud Vaimu seaduse uute sõnadega: kõik on lubatud, aga kõigest pole kasu. See ei tähenda seda, et Paulus õpetus võimaldaks minna taas alkoholi juurde tagasi, vaid ta ütleb, et kes on tundud ära Jumala, see ei taha oma vabadust kasutada halva jaoks. Ühel hetkel hakkas Jumala vaim muutma ka minu toiduharjumust.


Kui te küsite: kas ma söön verivorsti? Siis vastan: EI. Kuid see muutus ei toimunud silmapilkselt. Mitte enne, kui ma sain sisemise veendumuse, et ma ei taha seda süüa. Nüüd ma saan aru pastorist, kes tol ajal ei selgitanud mulle oma põhimõtet. Ka mina ei saa teile seda selgitada, sest see on sisemine veendumus. Piibel ütleb, et veres on hing. Seepärast ohvri toomisel kasutati verd. Jeesuse veri oli see, mis ohverdati meie eest. jne-jne. Kui te sellest saate Vaimselt aru, siis te leiate ka vastuse ja mõistate, miks verivorst, mis mulle muuseas ka maitses, enam ei ole minu toiduvalikus. Kui aga tuleb viibida üritustel, kus on veretooted, siis ma neid ei söö ka selle tõttu, et see ei saaks noortele usklikele probleemiks. See ei tähenda aga seda, et ma käsin sul loobuda verest valmistatud toodetest; kindlasti mitte, vaid kui sinu sees olev Vaim seda teeb, siis kuula Teda. Jumalat tuleb enam kuulata!

esmaspäev, 26. detsember 2011

Ärge valetage Püha Vaimu vastu!

Tundub, et inimestel on lühike mälu või vähemalt tehakse kõik selleks, et kiiresti unustataks kõik see, mis ei tõota meile kasu toovat, õigemini, mis pole kasulik. Tuletame siis taas meelde. Ah et millest ma räägin?! Kohe selgitan.

Püha Vaim viis mind piibli kirjakoha juurde ja ütles, kirjuta sellest. Asi puudutab raha. Kui aga asi puudutab raha, siis tundub, et kogudustes pigistatakse silm kinni või minnakse libedale teele, eriti kümnise küsimustes. Eks ole, on ju väga kasulik rääkida, et makse kümnist, sest sel viisil me täidame kirikukassat ja mis saab selles halba olla, kui me selle raha eest saame pidada üleval kirikut. Aga kas igasugune raha on Jumalale vastuvõetav, nagu ütles kord üks Rooma keiser: raha ei haise - non olet. Vetsuäri võib olla haisev, aga tulu sellest ei haise. Eks ole? Aga tegelikult? Mida piibel sellest meile õpetab.

Piibel kirjeldab meile ühte lugu raha kogumisest ja just nimelt annetuste kogumisest. Kuid selle juures juhtus häda annetajatele, mitte raha kogujatele, õigemini saajatega ei juhtunud midagi. Seetõttu mis oleks siin õppida raha kogujatel, võib mõni pastor küsida. Kuid Püha Vaim ütleb, ärge valetage tõe vastu! Nõnda siis. Vaatame järgi.

Oli keegi mees, Hananias nimi, kes koos oma naise Safiiraga müüs oma omandi ja ohverdas selle apostlitele. Kuid nende häda oli selles, et nad panid osa rahast kõrvale. Noh olgu peale, lõppude lõpuks oli see ju nende oma vara, mida nad annetasid ja kas neil ei olnud siis õigust käsutada oma vara; aga nende viga seisnes selles, et nad valetasid Püha Vaimule ja sellega nad valetasid Jumalale. Mis nendega juhtus edasi, seda võib igaüks ise piiblist edasi lugeda (Ap 5 ptk 1 salm jj). Kuid Pühale Vaimule saavad valetada mitte üksnes annetajad, vaid ka annetuse kogujad, kes kümnise kogumisega Vaimu kiusavad (Ap 5:9), aga valetavad inimestele, et tegu on õige, piibellik ja seetõttu tasuge makse! Aga kümnise osas on see absoluutselt vale. Kümnise kogumiseks pole täna vähimatki alust. Kes tahab, saab sel teemal tutvuda materjalidega näiteks siit: kümnis

On aga täiesti uskumatu, et täna leidub paljudes kogudustes neid, kes kümnise valet levitavat. Veel enam, kümnise kogumist pannakse vahel tööülesandeks. Näiteks: "infomaterjalide koostamine propageerimaks kümnise maksmise ja annetuste tegemise piibellikke aluseid". Mis mõttes materjalide koostamine? Millised piibli alused?

Kümnis on küll piiblist. Kui keegi saab sellest mõttekäigust aru, mida tähendab piibellik, kuid "piibellik" ei tähenda veel seda, et see annab kristlastele õiguse kümnist koguda. Absoluutselt mitte! Kas algkoguduses koguti kümnist? EI. Küll aga koguti vabatahtlikke annetusi. Vabatahtlikud annetused on samuti üks paljudest - piibelllik printsiip, aga see kehtib täna ning kristlastele. Mida võib rakendada ja mida saab koguduse majandamiseks teha.

Kümnise kogumise propageerimine on aga Püha Vaimule valetamine. Ärge valetage Püha Vaimu vastu! Koguge vabatahtlikke annetusi, aga kümnis jätke rahule. Seda ei ole antud teile ja seda ei ole teil õigus nõuda inimestelt.

neljapäev, 22. detsember 2011

pühapäev, 11. detsember 2011

Kuulge, mida Jumal meilt küsib

Eesti rahvas!

Mida Jumal küsib meilt:
  1. Kui palju olete kulutanud uhkuse peale ja kui palju olete ohvreid toonud oma auahnusele?
  2. Kui palju on kadedus teile kurja teinud?
  3. Kui palju nõuab ohvreid ahnuse ohjeldamine?
  4. Kui palju energiat kulutate tigeduse taltsutamiseks ja selle tagajärgede heastamiseks?
  5. Missugust ohvrit nõuab laiskus ja lohakus elus ja asjaajamistes?
  6. Palju maksab flirt, kiimalus ja vabaarmastus?
  7. Kui palju oleme valedega teistele kahju teinud?
  8. Kas oskate kokku arvestada seda, kui palju on teile maksma läinud Jumala armu hülgamine?
  9. Millega kaaluda üles kahju, mis johtub sellest, et Pühal Vaimul pole kohta teie südames ja elus?
"Sest mikspärast tahate teie surra oh eesti sugu!", küsis Jumal prohvet Johannes Matvei-Kaarepi läbi selle küsimuse ja need ülalpool nimetatud umbes 80-aastat tagasi.

Kui neid lugeda, siis poleks vahepeal nagu mitte midagi muutunud. Kas pole?! Kõik teemad on aktuaalsed. Eesti rahvas hülgas Jumala juba ligi sajand tagasi ega pole pöördunud Jeesuse heategude tunnustamiseks, et taastada jumalakartlik elu ja eesti sugu side Jumalaga. Eestlane eelistab minna hukka.

Jumal pakub kaastundlikult võimalust eestlaste elujärje parandamiseks ning Kristus kutsub kõiki, kellel Eesti tulevik kallis on, meeleparandusele.

Jumal kinkis eestlastele vabaduse, mille see rahvas lubas oma uskmatutel juhtidel maha mängida ja taas orjastada vööra rahaikke alla, veel suurema totalitarismi rõhumise alla kui seda oli nõukogude vene ike. See rahvas ei oska ega taha olla vaba rahvas, kuidas see rahvas saab siis olla vaba patuorjusest?! Ei saagi.

Loetletud küsimused tõstatati umbes 1920ndate lõpul, ometi on need kõik väga aktuaalsed. Vahepal pole midagi muutunud praktilises elus. Me ei taha iseseisva rahvana püsima jääda ning lõpuks igavest elu pärida. Meie hädade sh majanduse peapõhjused peituvad meie südames, meie ahnuses, pettustes, kadeduses, JOKK skeemides, vabaarmastuses, kiimaluses ja milles kõiges veel, mida siin on nimetatagi häbi.

Ometi Jumal tahab eesti rahvast õnnetustest päästa, aga abi saamiseks peavad eestlased Jumala poole pöörduma. Alustama oma südamest isikliku meeleparanduse ja uuestisünni kaudu. Seda kutsus Jumal juba 80 aastat tagasi ning ta ei ole väsinud seda tegemast ja lootmast, vahest eesti sugu pöördub patust.

Kui me alistume Jumala tahtele ja plaanidele, siis päästab Jumal meid selle maailma peale saabuvatest raskustest. Kätte on jõudnud silmapilk, kus me peame kiirelt otsustama: kas tahame endiselt omal jõul kõiki majandusraskusi ja poliitilisi küsimusi lahendada, mille tulemusel me hukume, meist sõidetakse üle EL masinavärgiga meie endi poolt valitud juhtide eestvedamisel või tahame tunnistada oma seniseid eksitusi ja paluda: Jumal ole meile patustele armuline. Ole sina eelkõige meie rahva juht ja kõiges, päästa meid.

laupäev, 3. detsember 2011

Mis on kadedus?



Kadedus on ärritus ja meelepaha, mida põhjustab ligimese edu ja heaolu. "Ja ma nägin, et kõik vaev ja kõik saavutused töös tekitavad inimeses ainult kadedust ligimese vastu" kirjutab Koguja (Kg 4:4). Kadestaja, nähes teist õnnelikuna, muutub õnnetuks. Ligimese edu kadestaja silmis on ilmne kuritegu. Kas naabri edu võtab une silmist?

Kõigist iseloomu vigadest ja puudustest on kadedus kõige jõledam, vastikum ja universaalsem. See on kõigi poolt laidetud ja samal ajal hästi varjatud. See hukutav tunne (!) on maise elu "nurgakivi". "Olles tuttava juures ja nähes, millises külluses ta elab, siis 3 ööd järjest ma ei saanud magada."

Huvitav on see, et väga harva kadestatakse inimest tema vaimulike saavutuste pärast, et ta rohkem armastab, on kannatlikum, heldem kui teised või õiglasem kui kaaslased. Kadedus ei teki mitte vaimuliku, vaid enamasti materiaalse elu suhtes.

Kes on vaba kadedusest?

Kadedus on omane kõigile rahvastele, rassidele ja põlvkondadele. Kõik on sellest kohutavast haigusest nakatunud. "Meiegi olime kord ju arutud ... elades kurjuses ja kadeduses, olime vihaalused ja vihkasime üksteist," kirjutab apostel Paulus. (Tm 3:3)

Paljud usklikud on kadedad

Paraku kadedus hiilib ka kristlaste ümber, nagu kurat, kes otsib keda neelata ning tungib südamesse. Kristlus ei ole vabanenud kadeduse ilmingutest. Kõik me oleme inimesed. Kadedus on lihalik ilming: "Aga liha teod on ilmsed, need on vaen, riid, kade meel..." Kadestav kristlane ei ole vaimulik, vaid lihalik, kes elab mitte vaimu, vaid madalate tunnete- liha järgi. "Kui teie südames on kibedat kadedust ja riiakust, siis ärge hoobelge ja valetage tõe vastu," manitseb Jaakobus. (Jk 3:14) Ta kirjutab seda tarkuse kontekstis, kes teie seas on tark, see ei saa olla samal ajal kade. Ka Paulus ütleb korintlastele "kui teie seas on kiivust ja riidu - eks te siis ole lihalikud" (1Kr 3:3). Seega mitte keegi ei ole kadeduse vastu kindlustatud, oled sa uskmatu või usklik. Mõnikord õnnestub kadedusel pugeda ka mõne vaimuliku südamesse. Aga lugege ka VT, mis juhtus Korahi, Daatani ja Abiramiga, kui nad kadestasid Moosese ja Aaroni kõrget positsiooni või autoriteeti, vt 4Ms 16ptk.

Jeesus anti Pilaatuse kätte kadedusest ja vangistasid tema jüngrid

Ülempreestrid ja vanemad kadestasid Kristust. Pilaatus sai sellest aru, et juudid oli Kristuse peale kadedad. Piibel kirjeldab seda Mk 15 ptk. "Ta ju mõistis, et ülempreestrid olid kadedusest Jeesuse tema kätte andnud." Eriti veel olukorras, kui nad olid näinud Kristuse võidukat sissesõitu Jeruusalemma, kui tema teele laotati palmioksi ja kangaid ning rahvas hüüdis: "Hoosianna Taaveti Pojale!" Variserid ütlesid nüüd üksteisele: "Eks te näe, et te ei saavuta midagi! Vaata, kogu maailm jookseb tema järele!" (Jh 12.19)

Variserid kadestasid isegi Jeesuse jüngreid, nii et nad pistsid nad vanglasse, vt Ap 5:17. "Aga ülempreester ja kõik ta kaaslased, saduseride erakond, muutusid kadedaks..." Apostel Pauluse jälitamine oli samuti tingitud kadedusest. Näiteks Pisiidia Antiokias, Ap 13 ptk. "Rahvahulki nähes muutusid juudid väga kadedaks ja vaidlesid pilgates vastu Pauluse sõnadele." Kuid see ei olnud ühekordne pretsedent, algkoguduses, vaid täna pilgatakse kristlasi ja vaieldakse usu üle kadedusest, k.a denominatsioonide vahel. Eriti veel siis, kui mõnel kohalikul "rabil" ei ole niipalju jüngreid kui mõnel teisel on; kui ta ei oma nii suurt edu, kui mõni teine külaline, evangelist, kristlane.


Kadestamine on patt

10 käsku olid ette nähtud osalt ka selleks, et ohjeldada inimese inimlikku kadedust. Käsu sõna "ära himusta" tähendab "ära kadesta". Ära kadesta, kui su ligimesel on parem elukoht, varustus, perekond, ilusam naine ja tervemad lapsed, tublimad alluvad, uuem auto või suurem töötasu. Ära kadesta midagi, mis su kaaslasel on parem. Kuidas sa saad olla samal ajal kade ja usklik?


Kadestamine ei ole üksnes lihalik patt, vaid deemonlik

Kadestamise patt ei tule üksinda. Kadestamine ei ole süütu nö inimlik pahe või tegu. Kadestaja allub pahaaimamatult deemonile. Kadestamine on deemonlik, kus inimene annab järgi oma madalale tundele, aga seejuures lubab juhtida enda mõtteid deemonil ja seetõttu ei ole inimene enam võimeline vastu panema ka teistele halbadele tunnetele, mis sellega kaasnevad, sh kohtumõistmine, vihkamine, laim, tagarääkimine, julmus ja ka tapmine. Tuletagem meelde, et esimene inimene tapeti kadedusest. Aadama poeg Kain tappis oma venna Aabeli kadedusest. Kadedusest vihkas Saul Taavetit, kui inimesed tunnustasid Taaveti kangelastegu, täitis Sauli südame deemonlik kadedus, mis muutis ta haiglaseks.

Süttides kadeduse deemonist, laimab kadestaja ja räägib halba kõigi kohta, keda kadestab, olgu vaenlasi või sõpru, kuigi mõned, keda ta kadestab, on nii õnnetud, et vajavad pigem kaastunnet. Kadedus ei luba kristlastel teha head ja aidata neid, kes vajaksid materiaalset tuge, eelkõige lihtsat abi. 

Kadestajad tunneb ära sellest, et neil võib olla omadusi, mis väljenduvad ranges kriitikas, uhkuses, laiskuses ja rumaluses. Kadestades kõiki, kes oma mõistliku eluga on neid seljataha jätnud. Neil ei ole midagi üle jäänud, kui tõelisi talente kadestada ja laita. Saalomon ütleb: "Jumal annab inimesele rikkuse, vara ja au." Jumal vaatab, kellele mida anda. Kui Jumal annab ühele enam kui teisele, siis on tal selleks täielik õigus. Ta ei ole kohustatud küsima kadestaja nõusolekut.

Armastus vs kadedus

Armastus ja kadedus on vastandid. Kui sa oled kade, siis sinus pole armastust. Kui sinus on armastust, siis ei mahu sinna kadedus. See on ilmselge vastuolu nagu valgus ja pimedus. Pole olemas midagi nii selgelt vastuolulist, kui armastus ja kadedus.



Armastus on headus, kadedus varjatud egoism. Armastus on ülalt pärinev tarkus, vaimne and, mille üleloomulik võimekus antakse Püha Vaimu abil meie südamesse, nagu Rooma kiri seda korduvalt selgitab. Armastus on Püha Vaimu vili, usu tulemus. Kadedus on deemonlik, egoistlik ja põlastusväärseim tunne, sest kadeduses pole siirust, see on silmakirjalik ja võlts. Armastus on avameelne, otsekohene ja tõsiselt võetav, meeldiv tarkus. Kadedus peidab end teesklemisega, meeilitustega, kergemeelsusega, on tühine ja kaval! Armastus seevastu on ohutu. Sest armastus on rahulik ja rahulolev. Armastus on valmis heaks teoks. Kadedus on valmis ootamatuks kurjuseks. Kõigist tunnetest on kadedus kõige jälgim inimsuhetes ja tunnetes. Kadedus on otsekui viirus. Kui see aga täidab uskliku südame, siis tema vaimulik kasv peatub, ta on halvatud. Just seetõttu manitseb Peetrus uuestisündinuid - uusi usklike, kristlasi: "Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine, kadetsemine ja mis tahes keelepeks!" (1Pt 2:1) Hüljake need pahed, mis valdasid teie elu enne kristlaseks saamist. Jeesus ei olnud kade.

Kadedus kogudustes

Kui kadedus tungib kogudustesse, siis see halvab vaimuliku k.a eluterve arengu ja vaimuliku töö, millega ei kaasne vaimulikku edukust. "Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on kärsitust ja igasuguseid halbu tegusid," kirjeldab Jaakobus 3:16. Seepärast ärgem olgem auahned, üksteise ärritajad, üksteise kadestajad. Ka Pauluse teenistus kutsus esile kadedust tema kaastöölistes, miks me arvame, et meie kogudustes ei ole kadedust? Kristlased otsustasid Paulusele varju heita, teda jutlustega kahjustada, kuid Paulus suhtus neisse armastusega ja suuremeelsusega. Rooma vanglas viibides ta kirjutas: "teised kuulutavad Kristust kiusu pärast, mitte puhta meelega... Kui Kristust kuulutatakse igal kombel, olgu tagamõttega (kadedusega), olgu tõemeeli, siis selle üle ma rõõmustan." (Fl 1 ptk) See ei tähenda seda, et me peaksime soosima kiusu ja kadedusest motiveeritud tööd koguduses.

Kus on vabanemine kadeduse pahest?

Ainus rohi on armastus. Sest armastus ei kadesta. Armastus suudab vastu seista pahedele. Püsima jääb vaid see, kes paneb maha kõik kadeduse ja täidab ennast Jumala - agape armastusega. Seetõttu tuleb vaadata enese sisse ja juurida välja kõik kibedad mõtted, mis meie elu mürgitavad, et seal oleks ruumi vaid headele mõtetele ja armastusele. Kontrolli alati oma südant põhjalikult. Küllap sa tunned ära, kui kadeduse vaim tahab sind rünnata. Seisa talle vastu! Ära lase teda oma südamesse. Kui sa muidu ei saa, siis andmine vabastab väe. Anna ära ja saa saad Jumaliku jõu. Jeesus tegi seda sama. Ta õpetas, et kui kellegilt nõutakse kuube, siis anna ära ka kõik. Kuid õppigem avaldama armastust ligimeste suhtes ja olema suuremeelsed otsekui apostel Paulus. Kui keegi on edukas, siis rõõmustagem, sest iga hea and tuleb ju Jumalalt. Andkem au Jumalale. Sest Jumala põhimõte on lihtne: kellel on (armastust), sellele antakse ja tal on küllalt, aga kellel ei ole (armastust), sellelt võetakse ära ka seegi, mis tal on (Mt 13:12). Käigem armastuses, siis te ei täida lihalikke himusid. Ole väga õnnistatud ja armastatud!